Ajakirjas Muuseum on lugeda uusi artikleid
Uues numbris: Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks. Otsus tundub igati adekvaatne, sest vähesest kehalisest aktiivsusest tulenevad probleemid (nagu ülekaalulisus) kipuvad varsti võtma ka Eestis epideemilisi mõõtmeid. Liikumise motiivi pole raske rõhutada muuseumisfääriski, seda enam, et muuseumid eeldavad külastajatelt sageli päris pikkade vahemaade läbijalutamist, mõnes suuremas muuseumis saab päevase sammunormi üsna kergesti täis. Seega kõlab täiesti loomulikult tänavuse Muuseumiöö teemapealkiri „Öös on liikumist“, millest kõneleb käesolevas numbris Muuseumiöö turundus- ja kommunikatsioonijuhi Reti Meema intervjuu Anne Ruussaarega.
Tuntud käibefraas ütleb, et „terves kehas terve vaim“. Kui siduda see ütlus liikumisega, tuleb tõesti tõdeda, et vaimu liikuvus on sama oluline kui keha oma. Muuseumid on selles plaanis möödapääsmatud – nad aitavad meie vaimul liikuda ajas, viia meid mõtetes aegadesse, kuhu meie kehad iial ei jõua. Muuseumid heidavad valgust neile aegadele, kunagi elanud inimestele ja kultuuridele, mis on enamasti kadunud mineviku öösse. Ilma muuseumideta ja nendes tehtava mälutööta oleks see öö aga vaikne, staatiline, temas poleks kõiksugu salapäraseid, mõistatuslikke asju, mis kaasnevad aktiivse mäletamisega.
Üle ega ümber ei saa mõttest, et minevik pole ainult möödunu, vaid ka see, kuidas on see möödunu juhtinud meid välja olevikku. Minevik on alati olevikuga seotud, mineviku kajad ja varjud mängivad kaasa tänase päeva tonaalsustes. See paratamatus kõlab tugevalt kaasa näiteks ajaloolase Juhan Kreemi kirjutistes. Väga olulisest läbimurdest muuseumide ja õpetajate koostöös kirjutab õpetaja ning Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige Liis Reier.
