Norstati avaliku arvamuse uuringu tulemuste põhjal teadsid üle poole eestimaalastest, et tööandja saab maksuvabalt hüvitada töötajatele sportimiseks tehtud kulutusi. Uuring näitas, et 79 protsenti elanikkonnast pooldab hüvitise laiendamist kultuurile.
Ligi 80 protsenti Eesti inimesi toetab töötajate sporditoetuste laiendamist
Ligi 80 protsenti Eesti inimestest leiab, et praegu tööandjale maksuvabaks tehtud sporditoetusi peaks laiendama kultuurile. See selgus kultuuriorganisatsioonide tellitud ja Norstati tehtud avaliku arvamuse uuringust.
«Uuringu tulemused näitavad selgelt inimeste ootust praegune süsteem üle vaadata ning soovi oma füüsilise tervise kõrval üha enam panustada ka vaimsesse heaolusse,» ütles Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep. «Rahandusministeerium on kaalumas tulumaksuseaduse muutmist, sealhulgas maksuvaba sporditoetuse piiride nihutamist. Maksusoodustuse laiendamine aitaks elavdada kultuurivaldkonda ja see toetaks omakorda ka teisi valdkondi väljaspool kultuurisektorit.»
Etendusasutuste liidu tegevjuht Liina Unt ütles, et muudatus ei eeldaks ka riigilt täiendavaid vahendeid, vaid tooks vastupidiselt raha kultuuri juurde. «Muudatuste ümberdisainimine ei ole keerukas ega röövi riigi rahakotist täiendavaid kulusid. Vastupidi, muudatus võimaldab kaasata valdkonda senisest rohkem eraraha ning riigieelarvesse laekuv täiendav käibemaks ei vähenda keerulisel ajal ka riigi tulusid,» lausus Unt, lisades, et samm aitab hoida ja arendada ka Eesti kultuurisündmuste kõrget taset ja mitmekesisust.
Avaliku arvamuse uuringust selgus ka, et nendest töötajatest, kellele praegu tööandja toetust võimaldab, aga kes kasutavad seda alla poole lubatud mahust või üldse mitte, sooviks ligi 82 protsenti hüvitise laiendamist kultuurivaldkonda. Eesti elanikest teab uuringu järgi 64 protsenti, et tööandjal on võimalus hüvitada töötajatele maksuvabalt 100 eurot kvartalis tervise edendamise kulude hüvitamiseks. Teadjatest 50 protsendile võimaldab tööandja seda kasutada.
Uuringu tegi 2023. aasta lõpus Norstat eesti ja vene keeles, selle valimiks oli 1000 inimest üle Eesti. Tellijaks olid Eesti suuremad kultuurivaldkonna esindusorganisatsioonid – Music Estonia, Eesti Autorite Ühing, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Filmi Instituut, Muuseumikaart, Eesti Muuseumiühing ja Eesti Muuseumide Liit.