Eestikeelsed muuseumiprogrammid ootavad pikisilmi muukeelseid lapsi
Eestikeelsele haridusele üleminekul on iga nutikas lahendus abiks. Eesti Muuseumiühing soovitab keeleõppe mitmekesistamiseks julgelt kasutada muuseumides pakutavaid lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid rakendavaid muuseumitunde. Muuseumipedagoogid pingutavad, et LAK-õppe teemal üha paremasse vormi saada.
Eesti Meremuuseum hakkas LAK-õppe meetodil muuseumitundide läbiviimist tõsisemalt kaaluma kohe, kui tuli ametlik info Eesti koolisüsteemi järk-järgult vaid eestikeelseks ülemineku kohta. Juba 2022. aastal toimus Avatud Kooli spetsialistide korraldatud koolitus, mis oli mõeldud LAK-õppe meetodil programme koostavatele muuseumitöötajatele. 2023. aasta kevadel korraldati meremuuseumis samal teemal sisekoolitus muuseumi külastusjuhtidele ning hakati juurutama esimest LAK-programmi.
2023. aasta kevadel ühendasid oma jõud Eesti Meremuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tallinna Keskraamatukogu haridustöö eestvedajad. Praeguseks on igaüks neist töötanud välja oma LAK-metoodikal põhineva programmi või programmid, mis on suunatud esmajoones 1.–4. klassis käivatele eesti keele õppijatele, kelle keeletase on A1–A2. Eesmärk on kõnetada neid, kes hakkavad algaval kooliaastal õppima eesti keeles.
Tänavu kevadel korraldas Eesti Muuseumiühing kolmepäevase LAK-põhimõtete koolituse, kus osalesid muuseumide haridustöötajad üle Eesti. Augusti lõpus toimunud traditsioonilises muuseumipedagoogide suvekoolis oli samuti fookuses LAK-põhimõtete põimimine muuseumitundi. Jagati kogemusi, arutleti väljakutsete üle ning loodetavasti nakatati neidki, kes pikemat hoovõttu on vajanud.
Eesti Kunstimuuseum on LAK-metoodikale kohandanud mitmeid püsiekspositsioonile toetuvaid muuseumitunde. Näiteks on esimesel ja teisel kooliastmel võimalik saada osa muuseumitunnist „Seiklus mööda Eestit“, mis tutvustab Eesti kunstiajalugu, maastikumaale ning tutvustab õpilastele kunsti, looduse ja ilmastikuga seotud väljendeid. LAK-programme leiab Eesti Kunstimuuseumi muuseumitundide seast teisigi.
Meremuuseumi pakutav LAK-õppe programm Paksus Margareetas tutvustab keskaegset Tallinna ja toonast kaubandust. Näiteks saab teada, mis on kaubalaev koge ning millised laevaametid toona olid.
Ka Eesti Rahva Muuseum pakub LAK-õppe meetodil püsinäitusele tuginevaid muuseumitunde. Muuseumitunnis „Mis eesti keel on?“ kasutatakse näituse interaktiivseid lahendusi ja spetsiaalset töölehte, et mänguliselt eesti keelt uurida. Muuseumitund „Kes või mis on eestlane“ võimaldab õppureil kujundada oma nägemuse eestlastest. Näituse „Uurali kaja“ ekskursioonituuril täidavad õpilased teejuhti-töölehte, mille võtavad kaasa, et hiljem muuseumis kogetut meenutada. Eestikeelsed töötoad pakuvad head võimalust õppida keelt praktilise tegevuse kaudu – kaasatud on mitmed meeled ja räägitavat näitlikustab tööprotsess.
Kalamaja muuseum viib keeleõppe hoopis Kalamaja tänavatele: muuseum pakub LAK-õppele kohandatud linnatuuri piirkonna tänavatel, hoovides ja parkides. Tuuri saab kohandada nii täiskasvanud õppijatele kui algkoolilastele. Linnaruumis sõnu ja väljendeid mängulisel moel kogedes ja korrates on õppida lihtne ja mõnus. Lisaks saab tuuril mängida mõne vanaaegse mängu ja proovida isegi kuivatatud kala, et kogemusest eriline maik mälusse jääks.
Kuigi muuseumipedagoogidel on palju indu, nõuab LAK-õpe, eriti kui pole keeleõpetaja tausta ja kogemust (mida muuseumis tihtipeale pole), palju panustamist ja uute oskuste omandamist. Kogemus on näidanud, et keeleoskus on isegi sama taseme klasside õpilaste puhul väga erinev. Seega peavad LAK-tundide läbiviijad olema väga loovad ja paindlikud, et kiirelt reageerida ning käigu pealt vajadusel uusi lahendusi välja pakkuda: ükski programm pole kunagi lõpuni valmis ja mängureeglid muutuvad pidevalt.
Koolilapsed muuseumi toov õpetaja saab omalt poolt mitmeti kaasa aidata, et lõimitud aine- ja keeleõpe oleks muuseumis tõhus. Õpilasele on suureks abiks, kui ta teab ette, millisesse muuseumisse ta läheb ning mis on külastuse eesmärk. Hea oleks vaadata ka spetsiifiline sõnavara läbi juba enne muuseumitundi tulemist: siis jääb muuseumis õpitu ja kogetu paremini meelde.
Kõige paremini saab edasi liikuda koostööd tehes. Meremuuseum korraldab 7. novembril sünergiaseminari teemal „Muuseumite võimalused ja väljakutsed eestikeelsele õppele üleminekut toetades“, kuhu on oodatud kaasa mõtlema ka kooliõpetajad.
Artikli kirjutamisse panustasid Anu Viltrop (Eesti Muuseumiühing), Kristel Bultot (Eesti Meremuuseum), Darja Andrejeva (Eesti Kunstimuuseum), Natalia Pyllu ja Aivi Ross (Eesti Rahva Muuseum) ja Kristi Paatsi (Kalamaja muuseum).
Artikli esmailmumine oli Õpetajate Lehes 10. septembril 2024