Arvamusartikkel. Sporditoetust võiks laiendada kultuurile. Muuseumiskäik on vaimsele tervisele sama hea kui sport
Anu Viltrop kirjutas 27. jaanuaril Eesti Päevalehe arvamusportaalis, et kuigi on ilmselge, et muuseum depressiooni ja ärevushäiret välja ei ravi, aitab muuseum leevendada stressi, taastada kognitiivset võimekust ning ennetada kroonilise stressi ja kurnatuse teket.
Sõjaohust elektrienergia varustuskindluseni: meil on korraga käsil mitu kriisi, mis kõik omakorda panustavad vaimse tervise kriisi hoogsasse paisumisse.
Vaimse tervise murekohti tunnetab küllap suur osa Eesti elanikkonnast. Kuhjuvad mõnikord endalgi asjad üle pea või tuleb nentida, et osaleda tuleks kolmel koosolekul korraga. Kindlasti oskate nimetada kedagi, kes on täiesti kurnatud ja läbi põlenud ning pidanud seetõttu tööturult mõneks ajaks kõrvale jääma; või pidanud tegema meeleheitlikke pingutusi, et endale või oma lähedasele adekvaatset vaimse tervise alast abi saada. Ning kõige selle juures on tunne, et aeg lihtsalt libiseb käest. Ilma naljata!
Muideks, uuringud [1] viitavad, et sotsiaalne aeg aina kiireneb. Müriaadid kodumasinaid ja äppe, mis on justkui loodud aja kokkuhoiuks ja elu lihtsustamiseks, ei ole leevendust toonud. Vastupidi. Ootuseks on olla üha efektiivsem. Nii topime ühte ajahetke järjest rohkem tegevusi, et aeg raisku ei läheks. Inimloomuse võime keskenduda ja tähelepanu alal hoida on aga piiratud ning ajasurve pigem võimendab väsimust ja kurnatust.
Kehv vaimne tervis on ühiskonnale kulu
Vaimse tervisega seotud väljakutsed on nii ilmseks muutunud, et sellele teemale keskendus viimane inimarengu aruanne. Raporti eesmärgiks on otsida tõenduspõhiseid lahendusi vaimse tervise alase poliitika kujundamisse ning inimeste vaimset tervist toetavate mõtteviiside juurutamisse.
On hinnatud, et vaimse tervise probleemidest ja kehvast vaimsest tervisest tingitud majanduskahju on tohutu. OECD hinnangul on Eestis vaimse tervise majanduslik kulu ca 2,8% SKP-st. Ligikaudu 40% neist kuludest on seotud vähenenud tööhõive ja produktiivsuse langusega.
WHO kujutab vaimse tervise toetussüsteemi püramiidina, mille alumises otsas on eneseabi ning enesehoid ning püramiidi tipus spetsiifiline psühhiaatriline abi. Püramiid lähtub põhimõttest, et mida paremad on inimese teadmised ja võimalused püramiidi alumistel astmetel vaimse tervise alast toetust ja tuge saada, seda vähem spetsialiseeritud abi tarvis on. Nagu teisteski valdkondades, kehtib ka siin printsiip, et ennetus on kordades odavam kui ravi.
Tulihingelise muuseumientusiastina tundub mulle siiski, et käsitleme vaimse tervise alast ennetustööd pahatihti liialt kitsalt ning nutikate ja ligipääsetavate lahenduste väljatöötamisel tekib sein ette. Veendunult ja tõenduspõhiselt väidan, et regulaarne muuseumikülastus panustab toetavatesse enesehoiupraktikatesse. Paraku on vaimse tervise alases avalikus arutelus muuseumi ning laiemalt kultuuri toetava rolli üle arutamist vähe. Ma ootan, et muuseumikülastuse vaimset tervist taastavat mõju väärtustaks ja soodustaks nii riik kui tööandja.
Milles seisneb muuseumi taastav mõju?
Mitmed uuringuid [2] viitavad veenvalt, et muuseumikeskkond on külastaja jaoks taastav (restorative environment), millel on võime julgustada meid argipäeva kiirustamisest välja astuma, tühjendada pea liigsetest mõttekatketest ning suunata meid hetkeks puhkama. Märkimisväärse hulga inimeste jaoks on muuseumikülastus sama jõustav ja taastav kui rabas kondamine või seenelkäik.
Psühholoogia tunneb mõistet tähelepanuväsimus. Selline väsimus toob endaga kaasa ärrituvuse, ärevuse, viha, frustratsiooni, vaimse ja füüsilise väsimuse, vähenenud kognitiivse võimekuse ning kasvatab vigade ohtu. Tähelepanuväsimusest aitab taastuda võimalus siduda oma tähelepanu tahtmatult või pingutusteta (vastandina tahtlikule tähelepanu pööramisele ja suunamisele). Pingutusteta tähelepanu on lõõgastav ja stressi vähendav ning taastab seeläbi tähelepanuvõimet.
Kiireks taastumiseks olulisi elemente leidub muuseumis kuhjaga. Lisaks argirutiinist väljaastumise võimalusele saab muuseumikülastaja vaimustuda ja olla lummatud ning tunda kogemusest lihtsalt rõõmu. Muuseumi ekspositsioonisaalides on aga piisavalt sisu ja struktuuri, et spetsiifiliseks ajahetkeks teadvust köita.
Tõsi, taastumise soodustamiseks on veel üks oluline kriteerium: muuseumi väljapanek peab pakkuma inimesele veidigi huvi. Uuringutest leidub viiteid, et muuseumi tervistav ja taastav mõju ilmneb eriti hästi siis, kui muuseumikeskkond on juba tuttav. Seega panustab regulaarne muuseumikülastus enesehoidu enam.
Pidevas infoväsimuses ja stressikülluses on meil kasulik muuseumi tervistavaid omadusi märgata ning inimeste muuseumikülastust igati soosida. Kuigi on ilmselge, et muuseum depressiooni ja ärevushäiret välja ei ravi, aitab muuseum leevendada stressi, taastada kognitiivset võimekust ning ennetada kroonilise stressi ja kurnatuse teket.
Muuseumikülastuste soodustamiseks on lahendus käeulatuses. Sporditoetuse laiendamine kultuurile ei nõua riigilt lisaraha, kuid võimaldaks tööandjatel teadlikumalt panustada oma töötajate enesehoidu. Kriisiküllases ühiskonnas on see nõnda lihtne, kuid oluline samm, mis soodustaks vaimset tervist taastavate ja toetavate praktikate levikut.
Allikad:
[1] Vaata näiteks Vihalemm, P., Lauristin, M., Kalmus, V., Vihalemm, T. (2017) „Eesti ühiskond kiirenevas ajas: Uuringu „Mina.Maailm. Meedia“ 2002-2014 https://www.researchgate.net/publication/329070143_Eesti_uhiskond_kiirenevas_ajas_Uuringu_Mina_Maailm_Meedia_2002-2014_tulemused_Vihalemm_Peeter_Lauristin_Marju_Kalmus_Veronika_Vihalemm_Triin_eds_University_of_Tartu_Press
[2] Vt näiteks Packer, J. ja Bond.N. (2010). Muuseums as Restorative Environments https://www.researchgate.net/publication/49514444_Museums_as_Restorative_Environments või Packer, J. (2014). Visitors’ restorative experiences in museum and botanic garden environments või https://espace.library.uq.edu.au/view/UQ:286097
Artikkel esmailmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 27.01.2025.