On olnud ka aegu, kui näiteks riigi- või linnaametnik olla oli auasi, mille eest palka oodata oleks olnud ennekuulmatu. Tänapäeval sellist ootust pole ja see ongi okei, sest maailm muutub.

Arvamusavaldused, et meil on Eestis liiga palju kultuuri, ei ole ju sugugi uued. Juba mammutuuring «Mina. Maailm. Meedia 2002–2014» jõuab järeldusele, et kultuur on killustunud ning valitseb kultuuripakkumise üleküllus. Vaadeldud perioodil uurijate hinnangul kultuuri tähtsus vähenes ning ühiste tüvitekstide tähendus murenes. Täheldati kultuurivõhiklikkuse ja -passiivuse suurenemist ning aktiivsete kultuuritarbijate tarbimise mitmekesistumist. Ei tea, kui palju meie ühiskonna tänane mullistumine ja killustumine selliste arengutega seotud on? Kultuurivaldkonnas on arutlemise ja uurimise ainest küll ja enam!

Arutelu aluseks võiksid olla aga korrektsed andmed. Muidu võib silme eest ilmaaegu kirjuks minna ja eksikombel jõuda täiesti valedele järeldustele. Makarov tugineb arutelus kultuurkapitali juhi Margus Allikmaa 8. oktoobril «Esimeses stuudios» avaldatud ekslikule väitele, justkui oleks meil Eestis saanud 30 (riigilt toetust saavat) muuseumist ootamatult 300 muuseumit.

Eestis võib end muuseumiks nimetada põhimõtteliselt igaüks, kuid see ei tähenda ilmtingimata seda, et igal entusiastil ja kultuurihuvilisel avaliku sektori rahapoti juurde asja oleks. Statistikaamet viitab, et 2024. aasta seisuga on Eestis 101 muuseumiasutust 160 külastuskoha ja filiaaliga. Seda on tunduvalt vähem kui 300.

Lisaks on Eestis ligikaudu 102 ekspositsiooni, mis statistikas ei kajastu: muuseumituba, hobimuuseumi, vanavarakogu ja erakollektsiooni. Need on asutused ja algatused, mis on külastajatele avatud, kuid ei tegutse muuseumiseaduse alusel. Üldjuhul korraldatakse tegevust ühiskondlikel alustel, ei tehta uurimistööd ning eksponaadid ei ole museaalina arvele võetud ega dokumenteeritud. Riigilt toetust üksi nendest asutustest ei saa.

Kultuuriministeerium rahastab tänasel päeval kolme riigimuuseumit, 17 riigi asutatud sihtasutust, üht riigiasutuse asutatud sihtasutuse asutatud sihtasutust, kolme riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavat muuseumit ja 21 munitsipaal-, era- ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumit. Kokku 45 erinevat muuseumiasutust.

Riik on tegevustoetuse eraldamiseks välja töötanud mitmeid kriteeriumeid, millest üks on muuseumi kogude tähtsus Eesti kultuuripärandile. Tõesti, mõned muuseumid tegutsevad ja saavad toetust teiste ministeeriumide haldusalas (nt Eesti Loodusmuuseum kliimaministeeriumi haldusalas, Eesti Sõjamuuseum kaitseministeeriumi haldusalas, Eesti Panga muuseum Eesti Panga osana jne), kuid 300 riigi rahastatavat muuseumit kokku ei tule kuidagi.

2020. aastal koostasid rahandusministeerium, OECD ja valdkonna organisatsioonid muuseumide valdkonna tõhustamiskava «Muuseumide rahastamine riigieelarvest». Analüüsiti muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja kehtivat rahastust ning tehti ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja muuseumivõrgu ümberkorraldusteks. Soovitusi on järgemööda ka ellu viidud. Nii on näiteks mitmeid muuseume tõstetud ühise juhtimise alla. Paljudel sihtasutustel on majandada mitu filiaali. Näiteks Haapsalu ja Läänemaa muuseumide all tegutseb ühisel juhtimisel viis muuseumit: Haapsalu linnus, Haapsalu raekoda, Ants Laikmaa muuseum, Iloni Imedemaa ning raudtee- ja sidemuuseum.

Rahanduskriteeriume täiendati ja täpsustati 2023. aasta alguses jõustunud muuseumiseadusega. Mida see endaga kaasa on toonud, asub muuseumivaldkond täpsemalt uurima ja mõõtma juba uue aasta alguses, kui esimene kolmeaastane rahastustsükkel läbi saama hakkab.

Muuseumivaldkonnas aitaks kulusid kokku tõmmata ning vähendada investeerimisvajadust ühine pärandihoidla ehk kogude koondamine spetsiaalselt muuseumihoidlaks ehitatud hoonetesse. Tänasel päeval on kaks kolmandikku muuseumide kogudest tingimustes, kus ei ole tagatud nende pikaajaline säilimine. Seetõttu kulutavad muuseumid palju ressursse esemete kaitsmiseks niiskuse, hallituse, koide, näriliste ja tuleohu eest. Kuigi pärandihoidlate projekti on ette valmistanud 2018. aastast, on riik rahanappusele viidates seda tegevust edasi lükanud. Muuseumirahvas siiski ootab ja loodab peatselt kuulda uudiseid, kas pärandihoidla projekt liigub edasi.

Kultuur ei tohi olla ega saa muutuda luksustooteks, see peab olema ligipääsetav ja kättesaadav võimalikult paljudele. Kui võtta aruteluks muuseumide vajalikkus, tuleb kindlasti võtta arvesse nende põhiseadusest tulenev ülesanne koguda ja säilitada kultuuripärandit. Samuti tuleb arvesse võtta muuseumide majanduslikku mõju, analüüsida muuseumide rolli elanikkonnale (alatest lastest kuni eakateni) hariduslike tegevuste pakkumisel ning muid sotsiaalseid eesmärke ja ülesandeid.

Meil on ühiskonnas muuseumide vastu väga suur usaldus ning erinevatel pooltel muuseumidele kõrged ootused. Seetõttu on eriti väär alustada arutelu muuseumide arvust või lihtsalt leppida, et muuseumitöötaja võibki natukene nälginud olla.