Sajad inimesed üle Eesti avastasid muuseumide hästi hoitud saladusi
Möödunud nädalavahetusel ja sel esmaspäeval tähistati uudishimupäeva, mis tähendas, et 15.-17. novembrini avasid veerandsada muuseumi üle Eesti külalistele oma salakambrid, kuhu igapäevaselt ei pääse. Kokku külastas erinevaid hoidlatuure ligi 300 inimest.
„Meil on väga hea meel, et nii paljud inimesed tunnevad huvi, mis toimub muuseumide kuluaarides ja kui oluline on kogude töö,“ ütles Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop, kelle jaoks on väga tähtis, et päeva raames said tähelepanu muuseumitöötajad, kelle tähtsust avalikkuses alati hinnata ei osata. „On tore, et muuseumitöötajate silmad lõid särama ning see andis ka nende tööle uue tähenduse.“
Kolmandat aastat toimuv uudishimupäev möödus osalenud muuseumide jaoks edukalt – tuurid said suures jaos välja müüdud ning sageli oli tahtjaid rohkemgi, kui ära mahtus. Epp Alatalu (Arhitektuurimuuseum) sõnas, et nende välja hõigatud lõunatund venis plaanitust pikemakski, sest küsimusi külalistel jagus. „Saime palju tänulikku tagasisidet,“ ütles Alatalu. „Suletud uste avamine esmaspäevasel päeval oli tore pingutus, olime külastajate üle väga rõõmsad. Oluline sõnum innustab ka näiteks põhikooli ja gümnaasiumi loomingulisi töid muuseumide abil tegema.”
Uudishimupäev Eesti Loodusmuuseumis
Narva muuseumi kunstigalerii venekeelsel ekskursioonil osales rohkemgi inimesi, kui pileteid müüki sai pandud. Samuti käis neil külas “Aktuaalne kaamera” ja kõik osalejad jäid turundusjuht Kristiina Rossmani kinnitusel väga-väga rahule. Nende sõnul möödusid poolteist tundi ekskursiooni lausa märkamatult ja tundusid isegi liiga lühikesed – nii põnev oli! Lisaks said külalised hinnata ka värskelt renoveeritud kunstigalerii ruume, mille uuendustöid oli muuseumil võimalik teha tänu Kultuuriministeeriumi rahastusele.
Ivo Paulus Eesti Tuletõrjemuuseumist ei osanud aga nii suurt huvi ette ennustadagi. “Meile tuli külla mitu tõsist tuletõrjefänni ja juttu jagus pooleteiseks tunniks!” teatas ta rõõmsalt, lisades: “Väga vahva oli.”
Eesti Meremuuseum avas uudishimu päeva raames pühapäeval huvilistele hoidlaruumid Volta tänaval, et tõsta tähelepanu keskmesse Eesti laevakapteni ja mudelimeistri Hermann Tõnissoo. “Rõõmustame, et inimeste huvi kogude vastu oli suurem, kui võimalus kõiki oma ruumidesse ära mahutada,” ütles turundusjuht Mariliis Milbach, et neilgi saabus kohale palju rohkem inimesi, kui nad oskasid ette arvestada.
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi hoidlatesse oli pühapäeval välja kuulutatud kaks tuuri ja mõlemad müüdi ka välja. “Meil läks väga kenasti ja huvi oleks olnud rohkemgi,” ütles Kadri Kaljurand-Lipp TÜ kunstimuuseumist. Valga Muuseumi projektijuht Rainer Kuutma tõi aga välja huvitava tõsiasja, et üks külastajatest oli ise end museaalina kostümeerinud ja nõnda kohale ilmunud.
Sarnast vastukaja tuli ka teistelt osalenud muuseumidelt: Eesti Loodusmuuseumi tuuridel oli külalisi palju, Spordi- ja olümpiamuuseum on rõõmus, et uudishimupäevast osa võtsid, Maanteemuuseumil sel aastal möödunud aastaga võrreldes sama hoogsalt ei läinud, kuid huvilisi siiski jagus. Ka Kolga mõis, Palmse mõis, Virumaa muuseumid, Karilatsi vabaõhumuuseum, Eesti Jalgrattamuuseum ja Arvutimuuseum avaldasid külalistele tänu ja plaanivad uudishimupäeva traditsiooni jätkata.
Pilte erinevatest muuseumitest leiab:
Jalgrattamuuseumi uudishimupäev: https://www.facebook.com/velomuseum.estonia/posts/pfbid02vJBymsH4VkZQuXxM9ceEQjPrVYAQMnhcnwPCnEQWYsvEXeHWTxVRXUGLSdtMGg6l
Loodusmuuseumi uudishimupäev: https://drive.google.com/drive/folders/1CATDvmzGmP4czrFsIxgh-6t8nwR20_oz?usp=sharing
Narva muuseumi uudishimupäev:
Virumaa muuseumide uudishimupäev:
Meremuuseumi uudishimupäev:
15., 16. ja 17. novembril avasid ligi veerandsada muuseumit üle Eesti uudishimupäeva puhul uksed muuseumi hoidlatesse, tutvustavad oma kogudes leiduvad põnevaid museaale ning muuseumide tööd meie ühise kultuuripärandi säilitamisel. Uudishimu päev on Vabariigi Presidendi algatus, mida esimest korda tähistati 2022. aasta 17. novembril. Päeva eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama.