Avalik pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumile kooliõppe mitmekesistamise teemal

Põhikooli riiklik õppekava § 5 lõige 6 sätestab, et õpet läbi viies kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid, sealhulgas õppekäike, õuesõpet ja muuseumiõpet. Õppekava sõnastus rõhutab selgelt, et kultuuriasutuste külastused ja muud õppekäigud on oluline osa õppeprotsessist, mitte juhuslik või vabatahtlik lisategevus.

Allakirjutanute hinnangul ei ole õppekava täitmiseks vajalikku mitmekesisust tänases rahastamise raamistikus võimalik tagada. Pärast tänavu oktoobris puhkenud avalikku debatti (nn GAG-i juhtum) on muuseumide tagasiside üheselt näidanud, et haridusprogrammidesse jõuab varasemast märksa vähem õpilasi ning broneeritud tunde jäetakse segase ja ebakindla rahastusolukorra tõttu ära.

Muuseumide, kontsertasutuste ja teiste kultuuriinstitutsioonide pakutavad haridusprogrammid on otseselt seotud riikliku õppekava ainekavadega ning täiendavad tõhusalt koolis pakutavat õpet, sidudes õpitavat ka reaalse eluga. Lisaks arendab õppekäik muuseumisse vms kultuuriasutusse igakülgselt laste ja noorte oskusi, teadmisi ja hoiakuid ning võimaldab õpilastel omandada ning kinnistada lõimitult aineteadmisi, toetada õpioskuste ja üldpädevuste arengut, kultuurielust osasaamist ning väärtushoiakute kujunemist. Kui õpetajad jätavad rahapuudusel sellised õppekäigud ära, kannatab õppe kvaliteet.

Riik on loonud Kultuuriranitsa, et võimaldada igale 1.-9. klassi õpilasele vähemalt üks õppekavaga seotud kultuuriasutuse külastus aastas. Tegemist on väga hea algatusega, kuid see ei taga paraku õpilastele võrdset ligipääsu kultuuriasutuse külastusele. Muuseumide haridustöötajate seas sügisel läbiviidud küsimustik näitas, et suurimaks barjääriks muuseumisse on transpordikulu. Tänane kultuuriranitsa pearahamäär ei pruugi katta maapiirkondades elavatele õpilaste transpordikulu muuseumisse, teatrisse või kontserdile ning kättesaamatuks jääb ka see üks kultuuriasutuse külastus aastas. Kultuuriministeerium on taotlenud pearaha mahu suurendamist, kuid see ei ole olnud riigis poliitiline prioriteet.

On vähetõenäoline, et kultuuriranitsa maht kasvaks sel määral, mis võimaldaks päriselt mitmekesist ja regulaarset kultuuriõpet, mida õppekava eeldab. Seetõttu palume Haridus- ja Teadusministeeriumil leida lahendus, mis ei seaks koole ebaselgesse olukorda ning annaks selged juhised, millistel tingimustel võivad koolid kasutada lastevanemate vabatahtlikku panust nii, et õpetajad ei pelgaks kooliõppega seotud õppekäike planeerida.

Õpetajatele ja koolidele peab jääma autonoomia otsustada, kuidas tagada õiglased võimalused klassisiseselt ja klasside vahel, ilma et nad satuvad õiguslikku või rahalisse lõksu. Tänases Haridus- ja teadusministeeriumi väljendatud jäikuses jääb suurimaks kannatajaks koolilaps, kelle õigus mitmekesisele õppele on seaduslikult tagatud, kuid reaalsuses ebavõrdselt kättesaadav.

Palume seetõttu ministeeriumil tagada, et riikliku õppekava nõuded oleksid rahaliselt reaalselt täidetavad. Selleks palume:

1. Toetada Kultuuriranitsa pearaha suurendamist 2026. aastal keskmiselt 20 euroni iga põhikooli õpilase kohta ning seista kultuuriranitsa eelarveliste vajaduste suurendamise eest vastavalt 2025. aastal valminud kultuuriranitsa vaheanalüüsile. Vaheanalüüsis kirjeldatud sammud on olulised, et tagada võrdsem ligipääs kultuuriõppele üle Eesti.
2. Anda kirjalikus vormis selged juhised olukorras, kus riikliku hariduse pearaha vahenditest ei piisa ja projektipõhiste vahendite kaasamine ei ole selgelt jätkusuutlik, millistel tingimustel võivad haridusasutused kasutada lapsevanemate vabatahtlikku panust viisil, et õpetajad saaksid seda kasutada oma ainekava rikastamiseks mitteformaalses õpikeskkonnas õppetöö ajal.

Allakirjutanud on veendunud, et mitmekesine õpe on Eesti hariduse tugevuse alus. Hariduse kvaliteeti ei tohi määrata õpilase elukoht ega kooli võime tulla toime rahastuslünkadega.

Eesti Muuseumiühingu nimel Kristi Paatsi

ICOM Eesti rahvuskomitee nimel Kai Lobjakas

Eesti Muuseumide Liidu nimel Risto Lehiste

Eesti Kontserti nimel Maarit Kangron

ERSO nimel Kristjan Hallik

Eesti Pärismusmuusika Keskus nimel Tarmo Noormaa

Teate edastas:

Anu Viltrop
Tegevjuht
MTÜ Eesti Muuseumiühing
anu@muuseum.ee
tel: +372 5665 9118