Anu Viltrop ja Marleen Viidul: miks me seda muuseumit ikkagi kinni ei pane?

Muuseumid koguvad ja räägivad piirkonna lugusid

Muuseumid, asugu need siis tõmbekeskuses või ääremaal, pakuvad õppimisvõimalusi eri vanuses inimestele lastest eakateni. Piirkondlikud väikemuuseumid keskenduvad esmajoones kohalike lugude talletamisele ja vahendamisele. Seega aitavad väikemuuseumide haridusprogrammid ja publikutegevused mõtestada paikkonna ajalugu ja kultuuri. Nii kasvatab ka kõige pisem kohaliku omavalitsuse haldusalas asuv muuseum kohalike inimeste seotust ja uhkustunnet oma kodukoha üle.

Näiteks pisikene Seljametsa muuseum korraldab kohalike ligitõmbamiseks ning uute kogemuste pakkumiseks kümmekond uut näitust aastas, rääkimata erinevatest üritustest ja haridusprogrammidest. Nii on ka kohalikul inimesel põhjust muuseumisse korduvalt sisse astuda, sest iga kord saab näha ja tunda midagi uut. Seljametsa muuseumi kogemus on näidanud, et eriti meelsasti tulevad inimesed muuseumit külastama siis, kui on saanud kaasa lüüa näituste ja ürituste ettevalmistamises ja korraldamises.

Muuseumid loovad ja tugevdavad kogukonda

Väikemuuseumid toimivad või võiksid toimida oma piirkonna kogukonnakeskustena. Kogukonnaga koostöös tegutsev muuseum toob inimesed kokku, hoiab ja kasvatab inimestevahelist kuuluvustunnet ja seotust. Kooskäimine, koosolemine, koostegutsemine kasvatab piirkonna atraktiivsust näiteks noorte pereinimeste silmis. Käru muuseum on küll Raplamaal asuv eramuuseum, kuid energiliste ja innukate eestvedajate ümber on tekkinud arvestatav hulk inimesi, kes tahavad kaasa tulla, kaasa luua ja kaasa panustada. Teate küll – seal kus on, sinna tuleb alati juurde!

Kohalik väikemuuseum on oma paikkonnaga tihedalt seotud ning seetõttu hea eestvedaja projektides, mis aitavad kaasa piirkonna identiteedi säilitamisele ja edasikandmisele. Selleks teevad väikemuuseumid juba täna meelsasti koostööd teiste kohalike asutustega, näiteks noortekeskuste või koolidega. Koostöös lastega on valminud Eestis nii mõnigi piirkonda tutvustav tuur, mänguväljak või isegi graffiti.

Kohalike aktiivne kaasamine, suhete loomine, hoidmine, paraku ka konfliktide haldamine nõuab oskusi ja aega, mida täna väikemuuseumidel tihti napib. Omavalitsusel tasub aga muuseumi sellist potentsiaali silmas pidada ning kogukonnapõhiseid arenguid teadlikult toetada.

Muuseumid hoiavad ja arendavad piirkonna kultuuri

Muuseumid hoiavad elus paiga ajaloolist mälu – vanad fotod, esemed ja mälestused jutustavad lugusid, mis aitavad mõista, kust me tuleme ja miks see on oluline ka täna.

Igas kohaliku omavalitsuse väikemuuseumi kogudes peitub just selle piirkonna spetsiifiline lugu. Mitte ükski riigi hallatav muuseum ei hoia sellist piirkondlikku fookust. Kui mõni omavalitsus tõesti kaalub oma piirkonnas muuseumi sulgemist, siis pole ühtegi teist mäluasutust, mis piirkonnamuuseumi kogu tervikuna enda hallata ja säilitada võtaks: igal riigi hallataval muuseumil on oma kogumispoliitika, omad kogumisteemad ja -fookused. Ühe pisikese muuseumi sulgemisega kaoks paikkonna terviklugu.

Siiski: muuseum pole vaid mineviku talletamise, vahendamise ja mõtestamise koht. Näitusetegevusega tutvustavad piirkondlikud väikemuuseumid kohalikke kunstnikke, käsitöölisi ja teisi loojaid, kelle looming peegeldab paiga tänapäevast lugu. Paljudele noortele, tulevikutegijatele, võib see olla esimene kogemus korraldada oma isikunäitus, olla nähtud ja tunnustatud.

Muuseumid avardavad maailmapilti ning toetab piirkonna atraktiivsust

Osavalt esitletuna võib piirkonna lugu, eripära ja kultuuripärand olla atraktiivne ka sisukaid ja autentseid elamusi otsivale turistile. Muuseumikülastus võib turisti innustada avastama kohalikke kohvikuid, majutusasutusi ja käsitöötegijaid, tuues nõnda majanduslikku kasu kogu kogukonnale. Näiteks Kalamaja muuseum asub küll Tallinnas ja tutvustab ühe pisikese Tallinna piirkonna lugu, kuid on äratanud ka rahvusvahelist tähelepanu. Ning tõepoolest: Kalamaja muuseumi soe vastuvõtt ning kogukonna abil koostatud ekspositsioon kõnetab inimest Eestist Jaapanini, sest inimeseks olemise kogemine on universaalne.

Miks ei võiks näiteks Järvakandi klaasimuuseum olla koht, millepärast kultuurihuviline turist sammud Eestisse seab? Väikemuuseumil on turismisihtkohana silmapaistmiseks vaja kohaliku omavalitsuse abi, et piirkond tervikuna oleks turisti jaoks läbimõeldud ja atraktiivne.

Väiksus võib olla ka tugevus

Väiksemad institutsioonid koos energilise ja tänapäevase juhiga on tihti paindlikumad, avatumad ning suudavad kiiremini muutustega kohaneda. Targalt juhitud väikemuuseumid on võimelised koos kogukonnaga kasvama ja arenema. Seega peitub muuseumides suur potentsiaal kohaliku arengu ja innovatsiooni eestvedamisel.

Mõistame, et kohalikul omavalitsusel on palju ülesandeid ning eelarved tihti pingelised. Arvamusfestivalil läbiviidud arutelu-sotsiaaldraama näitas aga, et kui muuseum on kohalike inimeste jaoks oluline ja tähtis, siis on nad valmis kaasa mõtlema erinevate lahenduste peale, et muuseumide esmavajadused saaksid kaetud ning erakorralised investeeringud tehtud: olgu see siis vabatahtlikuna panustamine, projektide kirjutamine, annetuskampaania läbiviimine vms. Tuleb vaid inimesi kuulata ning nende tegutsemisindu soodustada. Kohalik omavalitsus saab siin abistada, luues muuseumi arenguks soodsa keskkonna, toetades muuseumi omatuluteenimise võimalusi ning usaldades muuseumi sisutegevuste planeerimisel. Ütlematagi on selge, et teenitud omatulu peaks jääma muuseumi eelarvesse muuseumi arengut toetama.

Kultuuritöötajate palgad ei ole Eestis kuskil eriti kõrged, kuid muuseumiühingu suvel valminud palgauuring näitas selgelt, et kohalike omavalitsuste muuseumitöötajate sissetulek jääb sageli isegi alla riiklikule kultuuritöötaja miinimumile (1600 eurot bruto). Samuti on kohaliku omavalitsuse hallatavates muuseumide töötajate tööaeg pahatihti killustunud mitmete muuseumitöö rollide vahel: alates kogude säilitamisest kuni turundustegevuste ja haridusprogrammide läbiviimiseni välja. Nii jääb paratamatult üks või teine muuseumi ülesanne vaeslapse ossa. Sama uuring näitab veenvalt, et hoolimata kehvast palgast ja rollide paljususest töötavad muuseumitöötajad suure kire ja missioonitundega. Kui muuseumitöötaja saab võimaluse oma töösse süveneda ning saab selle eest väärilist tasu, toob see kogukonnale kui piirkonna arengule kuhjaga kasu.

Me paneme selle muuseumi kinni!?

Arvamusfestivalil läbimängitud stsenaarium oli hüpoteetiline, kuid peegeldas reaalseid pingeid ja murekohti, millega paljud omavalitsused ning omavalitsuste väikemuuseumid silmitsi seisavad. Eelarvekärbete tingimustes kipub kultuur sageli jääma tagaplaanile – justkui oleks see midagi, millest saab loobuda. Tegelikult on just kultuur see, mis hoiab kogukonda koos, annab tähenduse, kujundab piirkonna näo ning loob ühiskonna, mida vajadusel ka hoida ja kaitsta tahaks.

Muuseumid ei ole pelgalt mineviku hoidjad, vaid aktiivsed piirkonna loo kujundajad, kes seovad omavahel mineviku, oleviku ja tuleviku. Nad toetavad kogukonna arengut, annavad inimestele võimaluse mõtestada oma juuri ja luua sidemeid laiemas kultuurilises kontekstis. Just seetõttu ei tohiks väikemuuseume kohaliku omavalitsuse eelarves käsitleda kui vältimatut kuluartiklit, vaid kui strateegilist investeeringut kogukonna kestlikkusse, identiteeti ja piirkonna arengusse. Seega ei ole väikemuuseumide hoidmine ja arengu toetamine kohalike omavalitsuste jaoks lihtsalt valik, vaid ühtaegu võimalus ja vastutus. Väikemuuseum saab oma rolli täita, kui neil on omavalitsuse usaldus ja tugev toetus.

Lugu esmailmus ERR kultuuriportaalis 28. augustil 2025.