Eesti MuuseumiühingEesti Muuseumiühing

Eesti Muuseumiühing ja ICOM Eesti konverents “Kellele kuuluvad kogud” toimub 16.-17. septembril 2024 Paides

Jälgi konverentsi otseülekannet ERRi kultuuriportaalist!

Rahvusvaheline konverents “Kellele kuuluvad kogud?!” uurib, mida tähendavad ja milleks on olulised muuseumide kogud. On tavapärane, et muuseum ja kogud käivad kokku, kuid mis on muuseumis säilitavate esemete eesmärk? Mida kõnelevad museaalid ja kogud meie ühiskonna mineviku, oleviku ja tuleviku kohta ning kuidas mõjutavad ühiskonnas toimuvad protsessid suhtumist muuseumide kogudesse? Konverentsil arutleme ka selle üle, mil moel erinevad sihtrühmad kogusid kasutavad.

 Konverentsi teisel päeval toimub vestlusring pärandihoidla teemadel: kui kaugel see on, kuidas ühishoidlad võivad muuta tööd museaalidega ning millised oleksid alternatiivid.

Diskussiooni eesmärk on aidata mõtestada mineviku uurimist ja vahendamist. 

Osavõtutasu Muuseumiühingu ja ICOM Eesti liikmetele on 20 eurot, teistele 30 eurot. Majutus tuleb broneerida ja tasuda omal käel. Paide SPA hotell pakub külastajatele sooduskoodi “Muuseum” kasutamisel -10% soodustust. Osalejaid majutab meelsasti ka Tõru külalistemaja. 

Registreeru konverentsile hiljemalt 5. septembriks  sellel lingil. Kohad on täitunud, vabandame!

Konverentsi kaaskorraldaja on Ajakeskus Wittenstein. Toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.

PÄEVAKAVA

16. september

9.15 Väljumine Tallinnast (Vene kultuurikeskuse eest, Mere pst 5)

9.15 Väljumine Tartust (Vanemuise teatri alumisest parklast)

10.30-11.00 Saabumine ja kohvipaus. Esimesel päeval toimub konverents Paide Muusika- ja Teatrimaja suures saalis (Pärnu 18, 72712 Paide).

11.00-11.15 Tervitussõnad

11.15-12.00 Paneelettekanne: Leen Beyers. “The why, how and what of contemporary collecting. A reflection” (Ettekanne on inglise keeles)

Leen Beyers

Pärast ICOM COMCOLi lühitutvustust annab Leen Beyers ülevaate kaasaegse kogumise hetkeseisust, käsitledes näiliselt ilmselgeid, kuid muuseumitöötajate jaoks sageli keerulisi “miks”, “kuidas ja kellega” ja “mida” küsimusi. ICOM COMCOLi peamiseks inspiratsiooniallikaks on olnud Rootsi Samdoki oleviku kogumise projekt (1977). Järk-järgult on küsimus “kuidas” koos aruteludega osalemise, kaasloomise, dekoloniseerimise üha olulisemaks. Uued eetilised ambitsioonide on seadnud kahtluse alla mitmed senised kogude omandiõiguse ja haldamise praktikad. ICOM-i 2022. aasta muuseumide määratluses toimunud üleminek „omandamiselt” „kogumisele” on selles suhtes väga tähendusrikas. Ka keskkonnateemad ning kasvav huvi elava pärandi on taas tõstatanud hulga küsimusi kogumise kohta. Ettekandes toon lisaks praktilisi näiteid Belgia muuseumivaldkonnast ja oma tööst MAS-i muuseumi hoidjana. 

Leen Beyers on MAS-i muuseumi (Belgia) kollektsiooni- ja uurimisosakonna juhataja, mis eksponeerib, uurib ja uuendab MAS-i umbes 600 000 objektist koosnevat kollektsiooni, mis dokumenteerib globaalset ja kohalikku ajalugu ja kultuuri ning seoseid sadamalinna Antwerpeni ja Antwerpeni vahel. kohtades Euroopas, Aasias, Aafrikas, Ameerikas ja Okeaanias. Tal on doktorikraad ajaloos ja magistrikraad antropoloogias. Tema teadmised teadlase ja kuraatorina on seotud peamiselt linnaajaloo, toidukultuuri, rände, suulise ajaloo, mälu ja kogumisega. Ta on ICOM COMCOLi juhatuse liige.

12.00-12.30 Pille Runnel (PhD, Eesti Rahva Muuseum) ja Mari Väina (PhD, Eesti Kirjandusmuuseum). Kogude kasutamine teadustöös: humanitaarteaduste vaade digiajastul

Pille Runnel

Humanitaarteadused on üha suuremal määral digistumas: kaasaja inimeste kultuurisuhtlus ja argikultuur, mida humanitaarteadused uurivad, lõimub üha enam digisfääridega. Ka ajalooline uurimisaines on suuresti digikujule viidud. Humanitaarvaldkonna andmekogusid haldavad asutused ja uurimisrühmad näevad selgelt vajadust tuua digikujul hoitavas aineses peituv potentsiaal teadlaste ja teiste huvirühmadeni.  Vaatleme ettekandes sellega kaasnevaid väljakutseid. Kesksete humanitaarteaduslike kogude haldamine on Eestis tüüpiliselt mäluasutuste õlul, samas on andmete kasutamiseks teadustöös vaja need tavaliselt täiendavalt korrastada ja piiritleda lähtuvalt uurimiseesmärkidest. Uued andmestikud luuakse teaduses tihti konkreetset
uurimiseesmärki silmas pidades ning need ei pruugi olla üldse seotud kesksete kogudega ja hiljem nendega integreeritavad. See võiks potentsiaalselt toetada aga nii avatud teaduse põhimõtete juurutamist ja (digitaalsete) andmekogude kättesaadavaks tegemisel kui ka andmeanalüüsi hõlbustamiseks. Uuded lähenemised nagu suurandmete analüüs, toetavad nii uute uurimisküsimuste esitamist kui ka uute teadmiste loomist.

12.30-13.15 Lõunasöök

13.15-13.45 Jana Reidla (PhD, Tartu Ülikool). Kogumise poliitikad ja praktikad Eesti muuseumide kogemusel.

Jana Reidla

Jana Reidla

Ettekande fookuses on kogumistöö ja kirjalike kogumispõhimõtete (kogumispoliitika dokumentide) roll kogude kujundamisel. Vaatluse alla tulevad kogumispoliitikaga kaasnevad teemad nagu otsuste tegemine kogumisel, lünkade täitmine, kogudest väljaarvamine, kogude kasvu pidurdamine ja kogude analüüs.

13.45-14.30 Paneelettekanne: Dr. Stefan Simon. Cultural Heritage as a Resource in Transition. (Ettekanne on inglise keeles)

Kuigi kultuuripärand võib olla ajas üsna vastupidav, ei ole see taastuv. Kultuuripärandi säilitamine pidevate muutuste tingimustes tekitab tihti märkimisväärset pinget. Kultuuripärandit ei ole võimalik mõista ühel ja ainsal viisil; seega peab kultuuripärandi säilitamine kajastama perspektiivide mitmekesisust ning arvestada tuleb, et perspektiivid ajas ja ruumis pidevalt muutuvad.

Konserveerimist saab kirjeldada kui muutuste juhtimist. Head konserveerimist võib defineerida “jätkusuutlike muutuste juhtimisena”. Hea konserveerimine alustab kultuuripärandi otsese ja kaudse konteksti interdistsiplinaarsest uurimisest eesmärgiga säilitada terviklikkus ja juurdepääs kultuuripärandile. Kunsti, loodusteaduste, sotsiaalteaduste, inseneeria, äri ja õiguste ristteel asuv päranditeadus mängib selles protsessis olulist rolli. Päranditeadus aitab lahendada juurdepääsu ja autentsuse küsimusi, mis on olulised kaasaegsete muuseumide roheliseks muutmisel, ning võtab üha enam omaks maailmavaadete mitmekesisuse.

Dr. Stefan Simon Berliini Rahvusmuuseumide Rathgeni Uurimislabori direktor alates 2005. aastast. Ta omandas doktorikraadi keemias Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolist. Tal on laialdane kogemus interdistsiplinaarses uurimistöös ja ta on olnud ICCROM-i nõukogu liige ja asepresident. Aastatel 2008–2018 oli ta ICOMOS-i teaduskomitee Stone ISCS president. Yale’i Kultuuripärandi Säilitamise Instituudi ja Yale’i ülemaailmsete kultuuripärandi algatuste (2014–2019) esimese direktorina seadis Stefan Simon prioriteediks ülemaailmse kliimamuutuse ja rohelise muuseumi debati ajendatud jätkusuutlike konserveerimisstrateegiate edendamise.

14.30-15.00 Mari Tõrv (PhD, Tartu Ülikool).  Kellele kuuluvad iidsed inimsäilmed?

Mari Tõrv

Inimsäilmed – olgu nad kui vanad tahes – ei jäta kedagi ükskõikseks. Ühelt poolt on tegemist aegu tagasi elanud inimestega – nad on olnud kellegi õed-vennad, emad-isad, esivanemad. Teisalt on (muuseumi)kogudesse jõudnud inimsäilmed (tavaliselt luustikud) tänase teaduse uurimisobjektid. Just subjektsuse-objektsuse skaalal paiknemine muudab nendega ümber käimise komplekseks ja keerukaks. Muuhulgas tingib eri huvigruppide väärtusruum selle, et nad(need) on eetiliste dilemmade allikaks. Milline on arheoloogiliste inimsäilmete elukaar: miks ja kuidas nad(need) jõuavad kogudesse? Kas, kuidas ja miks tuleks neid kasutada kaasaegses uurimistöös? Kellele kuuluvad minevikus elanud inimeste säilmed? 

15.00-15.30 Kohvipaus

15.30-16.00 Ivar-Kristjan Hein (Eesti Kunstimuuseum). Põhjamaade ja Kesk-Euroopa muuseumide praktikad kõrge resolutsiooniga failide vabakasutusse andmisel

Ivar-Kristjan Hein

Mitmed olulised Euroopa (kunsti)muuseumid on alates 2013. aastast avanud oma kogude autoriõiguste alt vabanenud teosed piiranguteta kasutamiseks. Kuulutades küll lähtumist humanistlikest põhimõtetest, sellest et kultuuripärand peab olema juurdepääsetav ja taaskasutatav vabalt kõigi huviliste poolt, seatakse samas mitmeid piiranguid. Üksikute eranditega on vabalt kasutatavateks muudetud ainult jpg formaadis failid, paljude näidete puhul piiratakse kommertslikku kasutust ja üldse avaldamist, kehtivad hinnakirjad isegi akadeemilistele publikatsioonidele. Kõigi teoste kujutised vabakasutusse andnud muuseumide puhul on tegemist strateegilise suhtekorraldusliku kommunikatsiooniga, mille eesmärk on suurendada oma nähtavust intensiivsema kogude kasutamise kaudu, tõmmata uute auditooriumide tähelepanu muuseumile ja tuua publik ekspositsioonisaali. Muuseumid näevad kogude vabakasutusse andmist eelkõige oma kaubamärgi turustamisena. Ettekandes annan ülevaate muuseumide eriilmelistest lähenemistest strateegilisele kommunikatsioonile vabakasutuse kaudu, endiselt laiaulatuslikult toimuvast kõrge resolutsiooniga failidega kauplemisest ning võrdlen teiste muuseumide praktikaid plaaniga teha kõrge resolutsiooniga failid kättesaadavaks piiranguteta Muuseumide veebivärava kaudu.

16.00-16.30 Jaanika Vider (MSCA REWIRE järeldoktorant). Kuidas kogud kuuluvad?

Jaanika Vider

Viimastel aastatel on muuseumide valdkonnas palju räägitud dekoloniseerimisest. Paljudel juhtudel on sellest saanud koondväljend, mis hõlmab püüdlusi mitmekesistada kogudega seotud narratiive ja isikuid, kes neid muuseumides esitavad. Oma ettekandes käsitlen käesolevat muutuste hetke kogude uurimisel ja eksponeerimisel antropoloogilise vaatenurga kaudu. Vaatlen võimalusi, mida “dekoloniaalne” diskursus loob muuseumikogude ümbermõtestamiseks ja erinevate inimrühmadega suhtlemiseks.

Küsides „kuidas kogud kuuluvad“, juhin tähelepanu komplekssetele ja omavahel läbipõimunud suhetele, milles muuseumiesemed eksisteerivad. Lähtudes oma tööst etnograafiliste muuseumidega ning konkreetselt Eestis hoiustatud võõr- või maailmarahvaste etnoloogiliste kogudega, toon välja mõningad väljakutsed ja võimalused, mida pakub dekoloniaalne lähenemine Eesti kontekstis.

17.00 ja 18.00 võimalus osaleda ekskursioonil Wittensteini tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9/11, Paide)

19.00-23.00 Pidulik vastuvõtt Wittensteini tegevusmuuseumis, kus kuulutame välja EMMA konkursi võtja.

17. september

10.00-10.30 Kogunemine Wittensteini tegevusmuuseumis

10.30-12.00 Vestlusring “Kus hoida pärandit?”

Modereerib Kai Lobjakas (ICOM Eesti juhatuse esimees, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor)

Sõna saavad:

Muinsuskaitseameti projektijuht Peeter Mauer
Eesti Vabaõhumuuseumi peavarahoidja Sille Siidirätsep
Tartu Linnaajaloo Muuseumide peavarahoidja Kaie Jeeser
Tallinna Linnamuuseumi peavarahoidja Maris Rosenthal

12.00-12.30 Lõunasöök

12.30-14.00 Jalutuskäik-ekskursioon Paide linnas

Ca 14.15 Tagasisõit bussidega 

Küsimused ja lisainfo:
Anu Viltrop
anu@muuseum.ee
Tel: +372 5665 9118