Eesti Muuseumiühingu ja ICOM Eesti Rahvuskomitee seisukoht pärandihoidla projekti peatamise küsimuses

Lugupeetud Kultuuriminister Heidy Purga
Lugupeetud Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar

26.10.2023

Eesti Muuseumiühingu ja ICOM Eesti esinduse seisukoht pärandihoidla projekti peatamise küsimuses

Käesoleva aasta 24. oktoobri õhtul jõudis valdkonna ja laiema avalikkuseni meedia vahendusel teade, et Kultuuriministeerium paneb pärandihoidla teadmata ajaks pausile. Loomulikult mõistame, et riigi rahanduslik olukord on keeruline: vaja on teha valikuid ja seada prioriteete. Siiski näeme selle ebamäärase otsuse taga ohukohti, halbu valdkondlike partnerite kaasamispraktikaid ning teravat vastuolu kultuuripoliitiliste dokumentidega ja seniste prioriteetidega, mille hulka on juba pikka aega kuulunud pärandihoidla.

Pärandihoid on muuseumi põhiülesandeid, millest tulenevad muuseumide ülejäänud kultuurilise tasandi tegevussuunad (s.o kultuuriväärtuste vahendamine ja tähendusloome). Kultuuri arengukava 2021-2030 on sõnastanud soodsate tingimuste loomise kultuuripärandi pikaajaliseks säilitamiseks, keskselt korraldatud säilitamisteenuse ning tänapäevastele hoiutingimustele vastavate pärandihoidlate ehitamise olulise prioriteedina.

Eesti muuseumide külastuskeskkonnad on maailmatasemel, seda näitab ka suur külastajate arv aga seni on lahendamata museaalide pikaajalise säilitamise probleem. Paljud muuseumid on sunnitud hoidma museaale selleks hädapäraselt kohandatud ruumides või hoonetes, kus ei ole võimalik sisekliimat mõjutada ning ei ole tagatud tuleohutus. Spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ja tänapäevastele nõuetele vastavaid ruume saab Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel. Iga hävinud museaaliga kaob jäädavalt osa Eesti kultuuripärandist.

2022. aastal valminud tõhustamiskava raport “Muuseumide rahastamine riigieelarvest” kinnitab, et Eesti riigi jaoks on kõige kulutõhusam ja pikas perspektiivis kõige paremini kultuuriväärtuste säilimist toetav lahendus rajada Eesti muuseumidele kolm pärandihoidlat, mis toimivad ühtlasi säilitamise, konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena. Raport toob välja, et iga muuseumi juurde nõuetekohase hoidla rajamine oleks ühishoidlatest rohkem kui kaks korda kallim. Erasektorilt ühishoidlate üürimine oleks 25% kallim kui Riigi Kinnisvara AS-ilt üürimine.

Ühishoidlate kontseptsioon kiideti heaks 4.10.2018 valitsuskabineti istungil. Oleme partnerorganisatsioonidena seda otsust igati toetanud ning omalt poolt valdkonnas selgitustööd teinud. 2020. aastal esitasid Muuseuminõukogu, Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Hoiuraamatukogu ja Muinsuskaitseamet ühise taotluse, et järgmiseks Eesti Kultuurkapitali poolt rahastatavaks objektiks oleksid Eesti muuseumide pärandihoidlad, kuid saime eitava vastuse. Ülalnimetatud raport toob aga välja, et ühishoidlate projekti elluviimine on ajakriitiline, sest viimastel aastatel muuseumide hoidlatesse enam investeeringuid tehtud ei ole.

Nii suure ja põhimõttelisele otsusele peab alati eelnema valdkondlik diskussioon. Kultuuriministeeriumil on partnerorganisatsioonid, mille abil on võimalik kiiresti kaasata asjakohast ekspertiisi otsuse mõju ja tagajärgede läbi arutamiseks. Samuti on taas kokku kutsutud muuseuminõukogu, mille eesmärk on ministrile muuseumivaldkonna olulistes küsimustes nõu anda.

Pärandihoidla on seni olnud kultuuripoliitiliselt prioriteetsemaid teemasid, mille mõjuulatus on Eesti muuseumide kogude säilitustingimustele ja ka koostöö tõhustamisele väga suur. Sellise strateegilise eesmärgi muutumine teisejärguliseks nõuab selgemaid põhjendusi ja tegevuskava. Muuseumitöötajaid esindavate partnerorganisatsioonidena ootame, et ministeerium tegutseks kooskõlas kaasamise hea tavaga.

Eelnevast tulenevalt küsime:

Mida pausile panemine sisuliselt tähendab? Nagu ülalpool viitasime, on tegemist ajakriitilise projektiga. Millised on ministeeriumi soovitused ja toetused/investeeringud muuseumidele, et tagada Eesti kultuuripärandi säilimine tänaste tingimuste juures?
Kui pikk on paus ning milliste kriteeriumide alusel otsustatakse, et “ajad on piisavalt head” projekti taaskäivitamiseks?
Kuna projekt on ajakriitiline ning rahalised ressursid piiratud, oleks kindlasti võimalik üle vaadata ühishoidla senised kavad ning otsida üheskoos võimalusi luua ja ehitada ühishoidlad tõhusamalt ja kokkuhoidlikumalt kui esialgu plaanitud.

Lugupidamisega,

MTÜ Eesti Muuseumiühingu juhatus
MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee juhatus

Fotol: Ruumikitsikuses ja nüüdisaegsete hoiutingimuste puuduses on ka Eesti Vabaõhumuuseum oma kogudega. Kohandatud riiulid museaalidega Suur-Sõjamäel ajutisel üüripinnal.