EMÜ ja ICOM Eesti ühine konverents “Pärand ja poliitika. Muuseumid polariseeruvas ühiskonnas” toimub 22.-23. septembril 2025 Haapsalu kultuurimajas 

Rahvusvaheline konverents “Pärand ja poliitika. Muuseumid polariseeruvas ühiskonnas” uurib, kuidas poliitiline surve ja ühiskondlik killustatus mõjutavad muuseume ning milliseid rolle peaksid muuseumid demokraatlikus ühiskonnas täitma. 

Konverentsi teisel päeval toimub arutelu ja mängusimulatsioon, et arutelda noorte väärtusruumide ja radikaliseerumise teemadel.

Osavõtutasu Muuseumiühingu ja ICOM Eesti liikmetele on 20 eurot, teistele 30 eurot. Majutus tuleb broneerida ja tasuda omal käel. Hestia Hotel Haapsalu pakub konverentsi osalistele koodiga CAMP-MUUSEUM 15% soodustust. Broneerida saab sellelt lingilt.

Registreeru konverentsile hiljemalt 10. septembriks sellel lingil.

Konverentsi kaaskorraldaja on SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.

Ajakava

22. septembril 

09.00 Bussi väljumine Tallinnast (Vene kultuurikeskuse eest, Mere pst 5)

07.15 Bussi väljumine Tartust (Vanemuise teatri alumisest parklast)

10.30-11.00 Saabumine ja kohvipaus 

11.00-11.15 Tervitussõnad

11.15-12.00 Paneelettekanne: Triin Vihalemm (PhD, Tartu Ülikool)  “Kas Eesti ühiskond on liiga killustatud?”  

Ettekandes tutvustab Triin mõningaid Eesti ühiskonna maailmavaatelise ja elulaadipõhise jagunemise mustreid ning „maalib“ sõnade ning arvude abil eri rühmade nö sotsioloogilised portreed. Kuigi täpseid võrdlusuuringuid ei ole, saab varasemaid ja tänaseid uuringuandmeid kõrvutades selgitada, millised on ühiskondliku eristumise nö põhiteljed ja kuidas need on ajas muutunud. Selle teadmise pinnalt saab edasi arutleda, kas Eesti ühiskond on varasemaga võrreldes „liiga“ polariseerunud või killustunud selleks, et tänaste ning homsete probleemidega toime tulla? Sotsioloogilised uuringud pakuvad ka inspiratsiooni, kuidas  saavad muuseumid erinevate ühiskonnarühmadega suhelda, aidata mõtestada minevikku ning olevikku? 

Ettekande lõpetuseks pakub Triin välja võimalikke ühiskonna sotsiaalse eristumise põhitelgi tulevikus ning visandab mõned mängulised sotsioloogilised portreed. Mille jaoks? Selleks, et demokraatliku ühiskonnana oleviku ning tuleviku väljakutsetega toime tulla. Ühelt poolt on erinevate maailmavaadetega rühmadeks jagunemine ühiskonna nö arengumootor, teisalt võivad omavahelised konfliktid takistada ühiskonda keskendumast ühiste eksistentsiaalsete probleemide lahendamisele. 

Triin Vihalemm on kommunikatsioonisotsioloog ja Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust (BA), sotsioloogiat (MA) ja kommunikatsiooni (PhD). Triin on töötanud ka erasektoris, turu- ja arvamusuuringute firmas Emor. Triinu peamiseks uurimishuviks on sotsiaalne muutus ning kommunikatsiooni roll muutuste protsessides. Suure osa Triinu teadustööst moodustavad uurimused Eesti ühiskonna rahvusprobleemide ja lõimumisprotsessi kohta. Triin on olnud kahe Eesti ühiskonna nö sotsioloogilise portreeraamatu: „Eesti ühiskond kiirenevas ajas” (2017) ja “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections“ (2020) autor ja toimetaja.   

12.00-12.30 Toomas Hiio (Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum). “Pärandi polariseerumine ja polariseerumise pärandid.”

Toomas Hiio

Riikide ja rahvaste enesetunnetuses on olulisel kohal ajalooline identiteet, eriti noorte riikide puhul, kus „oma rahva loo“ vastavus ajalootõele on rahvusvahelises suhtluses tähtis. Omariikluse rahvusliku narratiivi suhe ajalootõega muutub ajas ja seda kasutatakse poliitiliste eesmärkide põhjendamiseks, rõhutades vastavalt ajale ja maailmavaatele erinevaid aspekte. Muuseumide roll on hoida, tutvustada ja nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt hariduslikult kasutada pärandit kui rahvusliku identiteedi materiaalsete ja vaimsete ehituskivide kogumit. Seejuures ei ole muusuemid pelgalt turismitööstuse osa, vaid neid toetavad taustal ajalooteadus ja teised distsipiinid.

Toomas Hiio on Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori asetäitja teadusalal ning Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht.

12.30-13.00 Marcela Kvetková (Platform of Free Museums in Slovakia). “Museums Under Pressure: Political Interference and Cultural Centralisation in Slovakia After 2023” (Ettekanne on inglise keeles)

Esitlus käsitleb Slovakkia kultuuripoliitika hiljutisi muutusi pärast 2023. aasta parlamendivalimisi, mille tulemusel tuli võimule rahvuslik-konservatiivne koalitsioon. Analüüsitakse poliitilise tsentraliseerimise mõju muuseumidele ja kultuuriasutustele. Esitletakse seadusandlikke muudatusi, mis õõnestavad läbipaistvust, professionaalset autonoomiat ja demokraatlikke protsesse Slovakkia kultuuripoliitikas.

Peamisteks muredeks on muuseumide juhtide nimetamise politiseerimine, ekspertnõukogude rolli nõrgestamine, võtmeasutuste rahastuse kärped ning tsentraliseeritud juhtimisasutuse loomine, mis võib viia muuseumide õiguste äravõtmiseni oma kogude üle otsustamisel. Ettekandes tutvustatakse ka professionaalse vastupanu vorme, sealhulgas Vabade Muuseumide Platvormi ja laiemalt Open Culture liikumise tegevust, et näidata, kuidas kodanikuühiskond kaitseb kultuurilist terviklikkust poliitiliselt vaenulikus keskkonnas.

Marcela Kvetková on Bratislava Linnamuuseumi juht ning algatuse Vabaduse Muuseumide Platvorm üks eestvedajatest.

13.00-13.45 Lõunasöök

13.45-14.30 Paneelettekanne: Jacek Koltan (PhD, Euroopa Solidaarsuskeskus). “Illiberal Politics and Museum. Analysing the Case of the European Solidarity Centre” (Ettekanne on inglise keeles)

Jacek Koltan

Ettekande keskmes on Euroopa Solidaarsuskeskuse olukord Poola illiberaalse valitsemise perioodil (2016–2023). Keskus on asutatud Gdańskis 2007. aastal, hoone koos püsiekspositsiooniga avati 2014. aastal. 

Näitus, mis käsitleb sotsiaalse liikumise Solidaarsus (Solidarność) ajalugu ja kommunismi kokkuvarisemist Kesk- ja Ida-Euroopas, on näide narratiivpõhisest ekspositsioonist. See loodi vastuseks ühiskondlikule nõudlusele tegeleda lähiajaloo teemadega ning aidata seda pärandit edasi anda järgmistele põlvkondadele Poolas, Euroopas ja maailmas. Näitus rõhutab rahumeelse ühiskondliku liikumise eetikat. Selline lähenemine sattus parempopulistliku valitsuse kriitika alla, sest nemad propageerisid hoopis teistsugust ajalookäsitlust. Konsensuslikku dialoogipõhist poliitikat (nt solidaarsus, ümarlaud) asendas valitsus konfliktile ja rahvuslikule narratiivile orienteeritud ajalookäsitusega.  Samaaegselt käivitas valitsus mehhanismid kultuuriasutuste ja muuseumide allutamiseks, seades kahtluse alla nii juhtide kui ka asutuste autonoomia. 

Avalikkuse tugev toetus Euroopa Solidaarsuskeskusele, mis avaldus muu hulgas ühiskondlikes rahastusalgatustes, näitas selgelt ühiskonna vastuseisu autoritaarsetele tendentsidele. Toimunu analüüs näitab, kuidas kultuuriasutustest võivad saada sotsiaalsete muutuste vedajad ning eelkõige demokraatliku kultuuri hoidjad ja stabiliseerijad destabiliseeruvas ühiskonnas.

Jacek Kołtan on filosoof ja politoloog, Euroopa Solidaarsuskeskuse teadustegevuse asedirektor (2014-2020) ning alates 2021 aastast keskuse direktori asetäitja teadusalal.Ta on õppinud Poznańi Adam Mickiewiczi Ülikoolis ning Berliinis Humboldti ja Vaba Ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad sotsiaal- ja poliitikateooriat, solidaarsuse idee ajalugu, ühiskondlikke liikumisi, mälupoliitikat ning demokraatia (eriti Kesk- ja Ida-Euroopa illiberaalsuse) kriisi.

14.30-15.00 Margus Tamm.  Van Gogh ja tomatisupp. Muuseum protesti vaateväljas.

Margus Tamm

Muuseum satub üha enam protesti ja ühiskondlike pingete vaatevälja – võimusümbolina, kergesti haavatava sihtmärgina või potentsiaalse tähenduste nihke kohana. Dekoloniseerimisdiskussioonide kontekstis on muuseumid kerkinud esile kui olulised võitlustandrId. Ent heites pilgu protestikultuuri ajalukku, võib öelda, et muuseumid on alati olnud erakordselt revolutsioonilised paigad – samal real raamatukogude ja kohvikutega. Nagu on kaunilt sõnastanud Boris Groys: „Pole midagi uut päikese all. Kuid muuseumis ei ole päikest.”

Margus Tamm on Eesti Kunstiakadeemia doktorant.

15.00-15.30 Kohvipaus

15.30-16.00 Kaspars Vanags (Pauls Stradiņši meditsiiniajaloo muuseum). “Beyond Regime Narratives: Transforming a Soviet-Era Medicine History Museum for the Biopolitical Age” (Ettekanne on inglise keeles)

Kaspars Vanags

Kaspars Vanags tutvustab, kuidas tegeletakse Pauls Stradiņši meditsiiniajaloo muuseumi kogude nõukogudeaegse päritolu ümbermõtestamisega. Muuseum asutati vahetult pärast teist maailmasõda selge ideoloogilise eesmärgiga. Muuseum toetas režiimi prioriteete — sealhulgas Nõukogude võimule lojaalsete isikute mälestamist — kuid patsientide kogemus ja laiemalt hoolduse mõiste jäid tahaplaanile. Ettekanne uurib, kuidas poliitiliselt mõjutatud kogusid tõlgendada, et suhestuda tänapäevaste sotsiaal-poliitiliste aruteludega tervise, keha ja meditsiinilise autoriteedi teemal. Kogu ning selle algse esituskonteksti kriitilise analüüsi kaudu on arendatud uusi kuraatoripraktikaid, et tunnistada keerulist pärandit ning paigutada see meditsiiniajaloo muutuva tervisesuveräänsuse ja kehalise kogemuse mõistekonteksti. 

Konkreetsete juhtumiuuringute abil tutvustab ettekandja, kuidas muuseumi ideoloogilisi juuri teadvustatakse ning kuidas luuakse ekspositsiooni, mis soodustab dialoogi poliitiliselt põimunud meditsiiniajaloo ja tänapäevaste tervisearusaamade vahel.

Kaspars Vanags on läti kunstrikriitik ja kuraator. Alates 2016. aastast töötab Kaspars Pauls Stradiņši Meditsiiniajaloo Muuseumi direktorina.

16.00-16.45 Ettekanne täpsustamisel

17.00 on võimalik osaleda Haapsalu linnuse või Imedemaa eksursioonil. Registreerumine konverentsipäeval.

Kell 19.00-23.00 Pidulik vastuvõtt Haapsalu linnuses

23. septembril

9.30-10.00 Kogunemine ja kohv

10.00-11.30 Quo vadis, noor inimene? Arutelu noorte väärtusruumist ja radikaliseerumisest.

Arutlevad Mari-Liisa Parder (Tartu ülikooli eetikakeskus), Heidi Maiberg (Siseministeerium), Maarja Tinn (Mõttekoda Praxis). Paneeli modereerib Helene Uppin (Meremuuseum)

11.30-11.45 Seljasirutuspaus

11.45-12.45 Väärtusmängu simulatsioon Mari-Liisa Parderi eestvedamisel / Okase muuseumi külastus

12.45-13.45 Lõunasöök

Ca kell 14.00 kojusõit!

Küsimused ja lisainfo:
Anu Viltrop
anu@muuseum.ee