Muuseumiöö on surnud! Elagu Muuseumiöö!
Käesoleva aasta Muuseumiöö käimalükkamine on taaskord toonud Eesti Muuseumiühingule tagasisidet, millest kõlab väsimus, üksijäetuse ja ebaõigluse tunne ning ebakindlus Muuseumiöö eesmärgi suhtes.
Kutsume muuseumirahvast üles tänavuses muuseumiöös siiski osalema ning suve hakul võtta aega aruteluks, kas ja millist muuseumiööd on meil tulevikus vaja. Palume seda sellepärast, et:
Kultuuripärand on meie kõigi ühine vara
Muuseumiöö sai alguse muuseumide populaarsuse ja külastatavuse kasvatamiseks, et tõrjuda müüti igavast ja tolmusest muuseumist. Muuseumiöö eesmärk ei ole kunagi olnud tuua muuseumidele ega muuseumiühingule rahalist tulu. Muuseumides hoiul olev kultuuripärand on meie kõigi ühine väärtus ja vara, mida sel sündmusel tutvustada saame. Muuseumiöös saadud elamused ja kogemused on justkui kingitus külastajatele. Ka keerulistel aegadel on oluline tähistada meie kultuuripärandit, mälukultuuri ja väärtusruumi ning tuua avalikkuse tähelepanu muuseumidele. Paljude muuseumide jaoks on ka täna Muuseumiöö suursündmus, mille raames saadakse kokku kohaliku kogukonnaga, tutvustakse muuseumit esmakordsetele külalisele, pakutakse külastajatele ja iseendale tavapärasest nii erinevat kogemust.
Muuseumiöö traditsioonis on olulised osalised nii muuseumitöötajad kui külastajad
Viimasel kahel aastal oleme muuseumitöötajaid kutsunud Muuseumiöö kohta tagasisidet andma nii tagasisideküsimustikus kui seminaridel. Tagasisides on rõhutatud vajadust ühesuguste reeglite järele (lahtiolekuajas, piletihinnas), et saada maksimaalselt kasu ühisest kommunikatsioonist; ingliskeelse programmi vajadust (sel aastal lahendatud lehekülje automaattõlkena); teema-aasta paremat avamist, sest muuseumitöötajad ei jaksa alati sobivamaid lähenemisnurki otsida (sel aastal korraldame kaks inspiratsiooniseminari). On tõsi, et viimasel kahel aastal on väga valusalt jäänud kõlama vajadus juhi ja kolleegide suurema toetuse ning laiemalt muuseumide ülese meeskonnatunde järele. Kaks inspiratsiooniseminari, mis meid juba enne Muuseumiööd kokku toovad, loodetavasti aitavad leida ühist hingamist.
Muuseumiöö traditsioonide ja tuleviku hindamiseks on samavõrd oluline külastaja (kelle jaoks me seda õhtut ja ööd ju korraldame!) tunne ja arusaamine. Uuringufirma Norstat sellist külastajauuringut parajasti ka läbi viib. Seega saame pärast muuseumiööd mõlema olulise osapoole vajadusi arvesse võttes otsida lahendusi, milliseid muutusi Muuseumiöö formaat alates 2026. aastast vajab.
Muuseumivaldkonna murekohad ei kao kuhugi
Arutelu all on olnud, kas peaks Muuseumiööd ära kasutama murekohtade (nt kärped) kommunikatsiooniks. Oleme Eesti Muuseumiühingu juhatusega otsustanud, et me ei saa siduda kõiki muuseumivaldkonna sündmusi ja uudiseid ainult probleemide, murede ja kriitikaga. Tahame rõhutada ka muuseumide proaktiivset positiivset rolli, muuseumide panust majandusse ja ühiskonda. Kärbete, muuseumitöötajate palgatingimuste ja tööõnne ning teistel huvikaitselistel teemadel avaldame järjepidevalt artikleid avalikus meedias ning ärgitame laiemat järjepidevat arutelu nii avalikkuse kui otsustajatega, et üldsus mõistaks paremini muuseumide rolli, mõju ja vajadusi.
Suur aitäh kõigile kaasamõtlemise, oma murede jagamise ja ettepanekute eest! Ainult niimoodi saamegi kujundada Muuseumiööd, mida tahaks muuseumitöötajana läbi viia ja külastajana külastada!
Millised saavad olema seekordsed muuseumiöö sõnumid, saab juba täpsemalt kuulata ja ühiselt edasi arutada 19. märtsil veebiseminaril.
Kerttu Männiste
Eesti Muuseumiühingu juhatuse nimel