Poliitiliste pingete keskel peavad muuseumid leidma tasakaalu

Esmaspäeval ja teisipäeval, 22.–23. septembril toimus Haapsalus Eesti Muuseumiühingu ja ICOM Eesti rahvuskomitee ühine konverents „Pärand ja poliitika. Muuseumid polariseeruvas maailmas“, kus Eesti ja välismaa eksperdid tõid oma ettekannetes esile nii ühiskonna sotsiaalse eristumise kui ka poliitilise surve all olevate muuseumide katsumused ning kodanikualgatuste jõu keerulistel aegadel.

Konverentsil esinesid mitmed nimekad kõnelejad: Tartu Ülikooli professor Triin Vihalemm rääkis Eesti ühiskonna sotsiaalsest eristumisest, Toomas Hiio (Eesti Sõjamuuseum) rõhutas muuseumide kohustust lähtuda ajalootõest, Bratislava Linnamuuseumi juht Marcela Kvetková kirjeldas Slovakkia poliitiliselt keerulist olukorda, Poola Euroopa Solidaarsuskeskuse esindaja Jacek Koltan kutsus üles dialoogikultuuri arendama ning EKA doktorant Margus Tamm käsitles muuseumide seotust protestide ja revolutsioonidega. Läti muuseumijuht Kaspars Vanags tõstatas küsimuse muuseumide vastutusest tulevaste põlvkondade ees.

“Slovakkia ja Poola kolleegide näited sellest, kuidas tänagi langetatakse Euroopas starteegilisi poliitilisi otsuseid, et teadlikult ja tahtlikult pärssida mäluasutuste professionaalset ja toimesuutlikku tegevust, on alarmeerivad,” märgib Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste. “Need kinnitavad NEMO (Network of European Museum Organisations) selle aasta alguses avaldatud poliitilise mõju baromeetri tulemusi, mille kohaselt Euroopa muuseumispetsialistid tunnevad ühiskonna polariseerumist ja poliitilise surve tugevnemist muuseumidele.”

“Seekordne konverents andis seitsme suurepärase eksperdi pakutud perspektiivi abil võimaluse tunnetada väga selgelt lähiregiooni reljeefsemaid probleeme konkreetsete juhtumite põhjal ja ka seda, kuidas me võiksime turbulentsideks valmis olla ja nendega tulemuslikult suhestuda,” ütleb ICOM Eesti rahvuskomitee juhatuse esimees Kai Lobjakas. “Muuseumid on täna täpselt samamoodi – nagu kogu maailm – vastuoluliste poliitiliste ja ideoloogiliste protsesside keskel, mis pakuvad probleemide kõrval nii väljakutseid kui võimalusi. Seda kõigil tasanditel, millel muuseumid tegutsevad: kogumisest ja säilitamisest tasakaaluka mõtestamiseni.”

Männiste lisab, et ehkki Eestis on seni esinenud vaid üksikuid poliitilise ja ideoloogilise survestamise juhtumeid, inspireerivad kolleegide näited töötama veelgi sidusama ja professionaalselt julge muuseumikogukonna suunas. “Konverentside, koolituste ja töögruppide kaudu Eesti Muuseumiühing sellesuunalist tegevust ka jätkab,” kinnitab Männiste.

“Pingelistest oludest ja näidetest kumab siiski läbi ka positiivne noot,” võtab Männiste kokku. “Ühise eesmärgi nimel koondunud kodanikualgatused suudavad väga palju ära teha ja muuta: olgu tegu siis sotsiaalmeedias toimunud ühisrahastuskampaaniaga mäluasutuse eelarvekärbete tasakaalustamiseks, meeleavaldustega või avalikus ruumis kõigile ligipääsetavate muuseumi- ja kunstiprojektidega.”

„On oluline, et me ei unustaks seejuures oma rolli säilitada eetilisus ja professionaalsus, pakkudes võimalusi järelemõtlemiseks ja teadmiste jagamiseks,” lisab Lobjakas. “Et me mõistaks, oleks kriitilise meelega, tolerantsed ja julged. Raskemad ajad tekitavad kindlasti valdkondlikku solidaarsustunnet ja valmidust seista taskaalukuse ja õigluse eest.”

Rohkem infot leiab Eesti Muuseumiühingu või ICOMi kodulehtedelt. Konverentsi saab järele vaadata siit.

Fotod: Kati Visnap

Fotod saab alla laadida siit (alajaotuse “Kõik pildid” alt leiab kogu galerii).

Lisainfo:
Anu Viltrop
anu@muuseum.ee
5665 9118

_____________________________________
Postiloend teabelist@muuseum.ee
https://muuseum.ee/liikmele/muuseumilist