Alustuseks tasub seada sammud Tartusse. Tartu linnamuuseumi näitus “Meie Tartu” on on koostatud üheskoos Tartu linnaosade seltside ja kohalike inimestega. Sellest kumab läbi kuhjaga soojust ja armastust oma kodulinna vastu. Tartus elavad või elanud inimesed leiavad näituselt kindlasti midagi oma kodulinnaosast. Muuseumis saab Tartust ihu ja hingega kogeda. Näiteks saab siseneda Annelinna lifti ja ronida Karlova kallereisse. Sa ei tea, mis on kallerei? Näitusel saad teada! “Meie Tartu” ulatub ka muuseumihoovi. Hoovis saab ronida Ropka leivaautosse, seigelda Ihaste peenarde labürindis ning Jaamamõisa kasvuhoones. Näituse teevad eriti ilmekaks kirjanik Lauri Räpi kirjutatud humoorikad ja kaasahaaravad tekstid.

Järgmiseks soovitan põigata Rakverre. Sellest linnast on saanud muuseumisõprade paradiis. Siin asub Eesti üks uuemaid muuseume, mööbliajaloo muuseum, mis asub Rehbinderi majas, endises aadlipere linnapalees. Tegemist on Eesti ja lähiriikide ainsa omataolise teemamuuseumiga. Iga ruumi keskmes on tool. See on ese, mida leiab igast kodust. Püsinäituse nimigi on mõnusalt kutsuv “Toolile nõjatudes”. Muuseumis saab tutvuda siinmail kasutatud mööbliga ning muutustega meie elustiilis ja olmes. Ekspositsiooni ülesehitus on kronoloogiline: alustuseks saab tutvuda hiliskeskajast pärinevate esemetega ning lõpetuseks imetleda 20. sajandi alguse Lutheri vabriku toodangut.

Rehbinderi majas jätkub tegemist ka lastele; muuseumis seikleb koos lastega mööblihuviline siga Neff Neff. Samuti ootab lapsi sea moodi röhkiv kell ning terve kapitäis rotte. Ning kae nalja: tualetti pääseb läbi kapi! Rakvere lapsed on Rehbinderi maja juba Eesti esimeseks seamuuseumiks ristinud. See on hea näide sellest, kuidas muuseum on ühekorraga tõsine, asjalik, mänguline ja põnev!

Eestis on omajagu põnevaid väikemuuseume. Tallinnast Haapsalu poole sõites tuleb kindla peale Turbast läbi käia. Turbas, Ellamaa endises elektrijaamas, asub Mootorispordi Muuseum MOMU. MOMU esitleb mootorispordi eri alasid, automotosporti ja veemotosporti. MOMU eriline tähelepanu on suunatud Eestis valmistatud võidusõidumasinatele. Ma ise pole kuigi suur mootorsõidukite huviline, kuid mulle meeldib väga MOMU aed. Aia keskmeks on kuulsa Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja kuju, mis lookleb 73 meetril. MOMU-s ootab sind kindla peale väga soe vastuvõtt, tore pererahvas ning laheda valikuga muuseumipood, kust saab osta näiteks MOMU aia mett. Vaatamisväärsuseks on ka kuulsa arhitekti Aleksandr Wladovsky projekteeritud Ellamaa elektrijaama hoone ise. Wladovsky töödeks on näiteks ka Kadrioru lossi juurdeehitus ning Narva haigla pompoosne hoone.

Teel Haapsalu soovitan läbi põigata ka Taeblas asuvast Ants Laikmaa majamuuseumist. Majamuuseum asub Eesti ühe kuulsaima kunstniku kunagises kodus ja ateljees. Laikmaa näpunäidete järgi ehitatud maja ja aed on omamoodi kunstiteos ja muinasjutt ning kunstniku loovust, fantaasiat ja mängulisust kohtab pea igal sammul.

Augusti alguseni on Laikmaa majamuuseumis avatud hiljuti Kumus suurt populaarsust nautinud kunstniku Urmas Lüüsi uus näitus “Kes aias, kes aias?”. Autori sõnul oli näituse algtõukeks Hugo Simbergi maal “Surma aed” Tampere toomkirikus. Maja teisel korrusel on Lüüsi ja Laikmaa maalid enneolematus sümbioosis ning peavad omavahel värvikat kahekõnet. Tasub imetleda ka kunstikaugel inimesel!

Saaremaal Kuressaares asub pisike ja põnev Aavikute muuseum. Kahe väljapaistva saarlase, keeleteadlase Johannes Aaviku ja muusikapedagoogi Joosep Aaviku endine kodumaja asub kaunis puumajas idüllilise Kuressaare südames. Vendadest kuulsama Johannese elutööks oli keeleuuendus, mis oma ulatuselt ja mõjult oli ainulaadne kogu maailmas. Johannes lõi eesti keelde rohkelt uusi sõnu, millest paljud on meie igapäevases kasutuses. Näiteks pärinevad Johanneselt sõnad: malbe, mõrv, naasma, relv, roim, uje, taunima, siiras. Johannese ettepanekul võeti eesti keeles tarvitusele mitusada laensõna soome keelest ja eesti murdeist, näiteks algupärane, avardama, edu jne. Aavikute maja on mõnus, kodune ja soe. Tekib tunne, justkui oleks vennad lihtsalt hetkeks turule läinud ja ukse kallite külaliste jaoks lahti jätnud.

Mandril soovitan aga otsida üles Eesti kõige paremini varjatud muuseumi, mis asub kõigest ja kõigist eemal. Laulupeoaastal on selle muuseumi külastamine suisa kohustuslik! Tegemist on helilooja Mart Saare majamuuseumiga Hüpassaares. Mart Saare helitöid kanti laulupeol ette suisa seitse! Hüpassaare raba serval on helilooja sündinud, kasvanud ja teinud loometööd. Siingi on soe ja kodune – magamistoas on suisa tema sussid laokile jäänud. Enne või pärast muuseumikülastust saab aga Hüpassaare rabalaukas supelda.

Eestis on nõnda palju vahvaid muuseume, seega tasub suvistel rännakutel kindlasti julgelt muuseumidest läbi põigata!