XXV Eesti Muuseumide Festival Narvas 2022
26.-27. septembril 2022 toimub Narvas XXV Muuseumide festival, mida sellel aastal korraldab Eesti Muuseumiühing koostöös ICOM Eesti Rahvuskomiteega.
Selle aasta konverents kannab pealkirja „Kestlik muuseum“ ning uurib, kuidas mõtestada keskkonnahoidlikku muuseumi, kuidas teha valikuid ning kuidas aitab muuseume oma kestliku tegevuse kujundamisel Rohelise Muuseumi programm.
Konverentsipäeva otseülekanne ERRi Kultuuriportaalis algab 26.09 kell 11.00. VAATA SIIT!
Palume täita registreerimisvorm hiljemalt 20. septembriks. Ka seekord saab registreerumisel märkida ära sõidusoovi bussiga 26.09 Tallinn-Narva või Tartu-Narva ja 27.09 ka tagasisõidu.
Osavõtutasu EMÜ ja ICOM liikmele 18 €, mitteliige 25 €. Palume maksta osalustasu hiljemalt 24. septembriks ülekandega Eesti Muuseumiühingu arveldusarvele Swedbank EE832200221057022917 või SEB pank EE691010052037346005. Arvega tasumisel palume vormil märkida maksja.
KAVA:
Tallinn: väljasõit kl 7.30 Go Hotell Schnelli parklast
Tartu: väljasõit kl 8.00 Vanemuise alumisest parklast
Esmaspäev, 26. september TÜ Narva kolledžis
10:30 Saabumine, kohvipaus
11:00-11:15 Avasõnad. Kultuuriminister Piret Hartman
11:15 – 12:00 Mihkel Kangur (PhD, Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht) „Muuseumide roll keskkonnakollapsi ajastul“
Mihkel Kangur: Analüüsin muuseumide kui mälu-ja õppeasutuste rolli keskkonnakollapsi ajastul. Muuseumidel võiks olla oluline roll selgitada lisaks sellele, mis juhtus ja kuidas, ka miks juhtus, näidates erinevate meie elu reguleerivate süsteemide omavahelist seostatust ning aidates kaasa süsteemmõistelise mõtlemise oskuste paremale levikule.
Mihkel Kangur on ökoloogiadoktor ja haridusteaduste magister. Oma teadustöös on ta uurinud Eesti taimkatte ajalugu jääajajärgsel perioodil. Neist uuringutest innustatuna on ta viimastel aastatel keskendunud säästva arengu haridusele. Mihkel Kangur on töötanud õppejõu ja teadlasena Tallinna Ülikoolis, praegu on ta Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht.
12:00 – 12:55 Nick Merriman (PhD. Londonis asuva Hornimani Muuseumi ja Aedade peadirektor) „Muutes muuseume kestlikumaks“
Nick Merriman: Muuseumidel on eriline positsioon, mis olles väheste pikas ajalises perspektiivis tegutsevate asutuste seas, suudavad olla üle lühikese tsükli poliitikast ja majandusest. Lisaks sellele on muuseumid publiku seas populaarsed ja tunnustatud ning kõik need omadused pakuvad muuseumidele erilise võime rääkida kliima ja ökoloogia kriisidest. Muuseumid saavad teha seda kahel moel – olles eeskujuks kasvuhoonegaaside vähendamisel ja elurikkuse suurendamisel oma asukohas ning kaasates publikut saamaks aktiivseteks kodanikeks keskkonnaliikumistes. Ettekannet ilmestavad hiljuti Briti Kunstifondilt aasta muuseumi auhinna võitnud Hornimani Muuseumist ja Aedadest ning teistest muuseumidest mujalt maailmast.
Nick Merriman, PhD, on Londonis asuva Hornimani Muuseumi ja Aedade peadirektor alates maist 2018. Muuseumi missiooniks on ühendada kultuur ja loodus. 2021. aasta jaanuaris avaldas Hornimani muuseum kliima ja ökoloogia manifesti ning tegevuskava. Merriman oli varem Manchesteri Ülikoolis Manchesteri Muuseumi direktor ning enne seda museoloogia pärandiuuringute õppejõud University College London (UCL) arheoloogia instituudis. Ta on õppinud arheoloogiat Cambridge’i Ülikoolis ning töötas oma karjääri alguses kuraatorina Londoni Muuseumis. Ta on UCL ja Manchesteri Ülikooli museoloogia auprofessor, Inglise Kunstinõukogu (Arts Council England) määramispaneeli esimees, Briti Riikliku Fondi (National Trust) kollektsioonide ja tõlgenduste nõuandva grupi esimees. Ta on varem olnud Briti Arheoloogianõukogu esimees ja Ühendkuningriigi ICOM-i esimees.
12:55-13:30 Mihkel Kaevats (Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja) „Muuseumid kestliku arengu mõtestajatena“
Mihkel Kaevats: Arutan, kuidas muuseumid loovad ühiskonnas seda sidusust ja teadmist, mida on vaja võimatu missiooni jaoks. Usun, et kestlikkusel põhinev areng on midagi traditsioonilisele eluviisile omast ning et seda teemat koos läbi mõtestades saame sellest ainult võita, nii materiaalselt kui vaimselt. Kultuuril on eriline roll, sest kultuur aitab kujundada inimeste väärtushinnanguid.
Mihkel Kaevats juhib Kultuuriministeeriumis kultuuriväärtuste osakonda. Ta on tegutsenud mitmekesistes valdkondades – ta on luuletaja, kes lisaks loomingule on tegelenud kirjanduskriitika ja reklaamikirjutamisega, ta on ka panustanud hariduse digimisse, Eesti tuleviku tööpoliitika kujundamisse, Tallinna tulevikustrateegia loomisse ja ka Telliskivi Loomelinnaku kontseptsiooni väljatöötamisse.
13:30 – 14:45 Lõuna omal käel
14:45 – 15:30 Age Poom (PhD. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis linnakeskkonna kaasprofessor)
Age Poom: Arutan muuseumi, selle külastaja ja ümbritseva keskkonna vastastiksuhteid keskkonnakoormuse ja kohandumise kontekstis. Muutuvate keskkonnatingimuste ja ühiskondlike ootuste juures mõtestavad muuseumid ümber oma rolli ja tegevusi. Ühest küljest lasub muuseumidel vastutus vähendada oma tegevusega kaasuvat keskkonnakoormust, taastada ökosüsteeme oma tegevuspiirkonnas ja toetada ühiskonda jätkusuutlikumaks muutumisel, teisalt tuleb olla valmis üha ebakindlamateks keskkonnaoludeks ning koostöös avaliku sektori ja kogukonnaga leida lahendusi ootamatustega toimetulekuks. Need on omavahel tugevalt põimunud väljakutsed.
Age Poom on kaitsnud doktorikraadi inimgeograafias ja töötab linnakeskkonna kaasprofessorina Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute laboris. Teda paeluvad inimese, ühiskonna ja keskkonna vastastiksuhted. Viimase aja teadustöös keskendub Age tänavaruumi keskkonnakvaliteedile ja inimeste kokkupuutele nii kahjulike kui soodsate keskkonnatingimustega nende igapäevases tegevusruumis.
15:30 – 16:10 Reetta Kalajo (Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi peakuraator ja kunstihariduse, muuseumikogemuse ning jätkusuutlikkuse spetsialist) „Jätkusuutlikumate muuseumipraktikate poole: miks ja kuidas?“
Reetta Kalajo: Olen valinud praktilise lähenemisviisi: räägin miks ja kuidas hakkasime muutma oma tööharjumusi ja –viise EMMAs liikumaks säästlikuma ja jätkusuutlikuma muuseumiinstitutsiooni suunas. Mitte kõik muudatused toimeviisides ja eesmärkides pole olnud hõlpsasti saavutatavad ning meil on sellest protsessist õpetlikke kogemusi ja tähelepanekuid, mida teistega jagada.
Reetta Kalajo on alates 2015. aastast Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi peakuraator. Töötanud varem Gallen-Kallela muuseumis ning EMMAs haridustöö kuraatorina ning kuulunud Soome muuseumipedagoogide ühingu juhatusse, peab ta oluliseks tööd publikuga, teadmiste vahendamist ja jagamist, samuti seoste ja ühenduste loomist objektide, teemade ja inimeste vahel. Viimastel aastatel on tema tegevuse fookusesse tõusnud üha enam jätkusuutlikud praktikad ning nende edendamine muuseumisektoris.
16:10 – 17:00 Reet Mägi (ICOM Eesti keskkonnatöörühma eestvedaja ning TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse osakonna juhataja) ja Karin Vicente (Eesti Kunstimuuseumi programmijuht-kuraator) Rohelisest Muuseumist
Reet Mägi: Räägin Rohelise Muuseumi programmist, mida haldab Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon ning mille loomisesse panustasid ka muuseumid ICOM Eesti eestvedamisel ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Roheline Muuseum on muuseumidele loodud keskkonnajuhtimise süsteem, mis aitab muuseumidel eesmärke seada ja süsteemselt läbi mõelda, kuidas muuta oma tegutsemine keskkonnahoidlikuks.
Reet Mägi on ICOM Eesti keskkonnatöörühma eestvedaja. Ta on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse osakonna juhataja. Ta on varem töötanud Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi direktorina ja Tartu Ülikooli administratsioonidirektorina.
Karin Vicente: Kumu kunstimuuseum pälvis 2022. aasta kevadel esimese Eesti muuseumina Rohelise muuseumi sertifikaadi. Tutvustan kuidas nägi välja sertifikaadi taotlemine, milliseid tegevusi ning resursse muuseum selleks vajas ning kuidas muuseum jätkusuutlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt edasi tegutseb.
Karin Vicente on kunstiteadlane, kes töötab Adamson-Ericu muuseumi (Eesti Kunstimuuseum) programmijuhi ja kuraatorina. Ta on Eesti Kunstimuuseumi keskkonnahoiu töögrupi juhataja.
Alates kella 18 võimalik külastada omal käel Narva linnuse ekspositsioone
Kell 19 pidulik vastuvõtt Narva linnuses konverentsil osalejatele
Teisipäev, 27. september kell 10-11.30 Narva linnuses
NB! Narva linnuse ruumides on jahe, soovitame riietuda soojalt.
Välkloeng „MUUSEUM+ kogukond ja rohepööre“
Välkloeng uurib, kuidas kultuur ja kultuurikorraldus toob kokku kogukondi ja loob pinnase muudatusteks vajalike arutelude jaoks.
MUUSEUM+ loengusarja üheks eesmärgiks on avardada muuseumimõtlemist oluliste ideede ja parimate praktikatega väljastpoolt muuseumimaastikku, seekordsed esinejad räägivad nii laiemast kultuuri rollist rohepöördes ja kestlikust kultuurikorraldusest kui ka kogukondlikkusest Narva kultuurielus:
– Ivo Krustok – Riigikantselei rohepoliitika nõunik.
– Triin Pikk – Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna programmiliini Elu ja Keskkond juht.
– Ivan Sergejev – Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator, endine Narva linnaarhitekt.
– Allan Kaldoja – SA Vaba Lava nõukogu esimees.
– Johanna Rannula – Narva Kunstiresidentuuri juhataja.
Päev jätkub ühise väljasõiduga Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumisse.
Tallinnasse ja Tartusse jõutakse tagasi hiljemalt kell 17.
Lisainfo: emy@muuseum.ee
Kohtumisteni Narvas!
Toetab: Eesti Kultuurkapital
