12. veebruaril 2026 selgusid Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru Eesti muuseumiauhindade võitjad. Tänavu jagati muuseumirotte kokku üheksas kategoorias ning lisaks pani eriauhinna välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond.

„Eesti muuseumide aastaauhindade jagamine on hea hetk peatuda ja pöörata tähelepanu neile erakordselt tarkadele inimestele, kelle töö on koguda, säilitada, tutvustada ja pidevalt uuesti mõtestada meie rikast kultuuripärandit. Mul on hea meel näha nominentide hulgas nii mitmekesist ülevaadet meie kultuuriruumist ja selle hoidjatest. Tänan kõiki muuseumitöötajaid selle südamega tehtud töö eest!“ lausus kultuuriminister Heidy Purga.

„Muuseumiroti tänavused võitjad kinnitavad, kui sügavalt ja siiralt kõnetab meie kultuuripärand inimesi, kes seda igapäevaselt hoiavad ja nähtavaks teevad. Iga auhinnatud algatus kannab endas midagi liigutavalt inimlikku — pühendumust, uudishimu ja julgust luua tähendust. Tänan kõiki tegijaid, kes panevad oma südame muuseumide töösse ning annavad meie ühisele pärandile uue elu ja uue hingamise,“ ütles muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:

AASTA NÄITUS  ja suure muuseumiroti võitja on Eesti Tervisemuuseumi näitus “Hüvasti noorus!”. Näituse kureerisid Ülle Kask, Anna Rinaldo ja Kersti Möldre.

AASTA MUUSEUMIHARIDUSE EDENDAJA  tiitli pälvis SA  Eesti Vabaõhumuuseum  peredele suunatud õpikeskkonna “Talulapse maailm. Iga väike samm loeb” eest. Õpikeskonna loojad on Dagmar Ingi, Maret Tamjärv, Tanel Veeremaa.

AASTA MUUSEUMIKOGU ARENDAJA  on SA Narva Muuseum, kes sai lauraadiks Narva Kunstigalerii juhtmestiku vahetuse eest, millega kaasnesid suuremahulised kogude korrastustööd. Projekti viisid ellu Maria Smorževskihh-Smirnova, Deniss Zimin ja Zurab Jänes.

AASTA KONSERVEERIMISTÖÖ  auhinna pälvis Tallinna Linnamuuseumi konservaator Heili Jürisoo-Lippin  uus-rokokoo mööbli komplekti konserveerimise eest.

AASTA parimaks TEADUSTRÜKISEKS valiti Eesti Meremuuseumi trükis “ Kadrioru koge. Vraki teekond merepõhjast muuseumi”. Raamatu autoriteks on Eva-Maria Maiste, Maili Roio, Erki Russow, Priit Lätti.

AASTA TEADUSÜRITUS on Teatri -ja Muusikamuuseumi (SA Eesti Ajaloomuuseum) konverents “ Tantsiv keha. Moderntants aja pööristes.” Konverentsi korraldasid Annely Kaldoja, Anne-Liis Maripuu, Heili Einasto ja Anneli Saro.

AASTA MUUSEUMIUUENDAJA tunnustuse pälvis Eesti Loodusmuuseum eraraha kaasamise eest. Tunnustuse said Hanna Mari Villsaar, Heidi Jõks ja Mairo Hirmo.

AASTA KOGUKONNA SÕBER on Eesti Loodusmuuseum, kes on kaasanud kogukondi uue loodusmuuseumi loomisesse. Tunnustuse pälvisid Evelin Pääsukene, Ulla Villem ja Hanna Mari Villsaar.

AASTA TURUNDUSTEGU tunnustuse pälvis Tartu Mänguasjamuuseum projekti “Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt” eest. Projekti vedasid Marge Pärnits, Tiit Kimmel, Birgit Rae.

Eesti Muuseumiühingu eriauhinna „Aasta muuseumitöötaja ehk Terav Pliiats“ pälvis Agnes Aljas.

“Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas on pikaajaliselt ja järjepidevalt panustanud Eesti muuseumimaastikku kui teravapilguline uurija, uuendusmeelne arendaja, kontekstitundlik kuraator ja selge sõnaga õpetaja. Ta on olnud võtmeisik mitmetes olulistes teadus- ja arendusprojektides ning aidanud Eestisse tuua rahvusvahelisi konverentse ja valdkonna suursündmusi. Globaalsetes võrgustikes hinnatud ja väärtustatud professionaalina on ta vahendanud Eestisse parimaid rahvusvahelisi museoloogia teooriaid ja muuseumipraktikaid ning samas suurendanud Eesti muuseumide nähtavust ja mõjukust,” põhjendas valikut Eesti Muuseumiühingu esindaja Kerttu Männiste.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis Narva muuseum.

EISi turismi fookusvaldkonna juhi Orvika Reilendi sõnul on Narva Hermanni linnus ühes muuseumiga on üks Ida-Viru peamisi turismimagneteid ja samas ka maamärk, mille taustal tahab iga piirilinna jõudnud väliskülaline end jäädvustada. „Narva muuseum on viimastel aastatel korraldanud mitmeid silmapaistvaid näituseid ja julgeid aktsioone, andes ajaloo-, ühiskonna- ja poliitikahuvilisele turistile põhjuseid külastada Narvat mitte ainult korra, vaid rohkemgi. Muuseum, mis reageerib ümberringi toimuvale ja osutab tundlikele teemadele, on väga tänapäevane muuseum ning välisturistidki näevad Narvas korraga nii moodsat muuseumi kui ka 700-aastast linnust,“ tõdes Reilend.

7. veebruaril 2025 selgusid Tartu Kammivabrikus möödunud aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte kümnes kategoorias. Lisaks pani eriauhinna välja Eesti Muuseumiühing ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond.

„Tähistame tänavu eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva. Muuseumid ja raamatud on mõnes mõttes sarnased – mõlemad talletavad lugusid, loovad sildu eri aegade ja inimeste vahel ning pakuvad võimalust maailma mõtestada. Nagu hea raamat, kutsub ka hea muuseum külastajat dialoogile, ärgitab küsima ning aitab leida vastuseid. Kuid lisaks muuseumidele peame hoidma ja toetama ka inimesi, kes neis töötavad. Suur tänu kõigile muuseumitöötajatele teie südamega tehtud töö eest – aitäh, et avate meile uusi ja põnevaid maailmu,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

„Eesti muuseumide aastaauhinnad annavad hea võimaluse tõsta esile neid, kes igapäevaselt panustavad meie kultuuripärandi säilitamisse, uurimisse ja tutvustamisse. Iga nominent on oma valdkonnas ainulaadne ja toob esile muuseumide mitmekesise töö – alates haridusprogrammidest ja ekspositsioonidest kuni teadustöö ja kogude hoidmiseni. Sel aastal on nominentide seas palju erakordseid tegijaid, kelle panus aitab tugevdada meie kultuuriruumi ning viia Eesti pärand inimestele lähemale. Soovin kõikidele osalejatele jätkuvat edu ja inspiratsiooni meie kultuuri rikastamisel,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 115 taotlust kümnes kategoorias, populaarsemad neist aasta näitus (18), aasta kogukonna sõber (17) ja muuseumihariduse edendaja (16).

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:

AASTA NÄITUS ja Suure muuseumiroti võitja on Tartu Kunstimuuseumi näitus  “Viltuse maja saladused.” Näituse kureerisid Hanna-Liis Kont, Kaisa Sööt, Laura Merendi, Signe Friedenthal, Kristlyn Liier, Rene Kriisa, Janne Randma, Kristiina Treial (SA Kiusamisvaba Kool), Inger Klesment (Balti Infohäirete Seirekeskus).

AASTA parima TEADUSTRÜKISE auhinna pälvis Liivi muuseum raamatuga Juhan Liiv „Vulise ojakene rohkem. Publitsistika ja kriitika“. Raamatu koostajad on Tanar Kirs, Kadi Kivilo, Mari Niitra ja Artur Kuus.

AASTA parima TEADUSÜRITUSE korraldas Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Auhinna pälvis  Haapsalu ja Läänemaa muuseumide järjekorras juba XXX ajalookonverents. Auhinnati ürituse kõrget teaduslikku kvaliteeti kui pikaajalist järjepidevust. Konverentsi korraldajad on Eve Otstavel, Anton Pärn ja Jaak Mäll.

AASTA MUUSEUMIUUENDAJA on Tervisemuuseumi mobiilsed mininäitused. Projekti eestvedajad on Jelena Tšekulajeva, Kersti Möldre ja Anna Rinaldo.

AASTA KOGUKONNA SÕBRA tunnustuse pälvis Tartu linnamuuseum kogukondade kaasamine eest näituse “Meie Tartu” loomisesse ning muuseumi arendamisse. Näituseprojekti kuraatorid on Risto Lehiste, Robert Varik ja Maria Usk.

AASTA KONSERVEERIMISTÖÖ auhinna pälvis Eesti Meremuuseumi konserveerimisprojekt “Lootsi vrakilt leitud köite ja otste konserveerimine”. Projekti elluviia on Maria Pommer.

AASTA MUUSEUMIKOGU ARENDAJA on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi  loengusari „Millal on disain?“. Projekti eestvedajad on Sandra Nuut ja Kai Lobjakas.

AASTA TURUNDUSTEGU on Eesti Loodusmuuseumi kriisikommunikatsioonist sündinud turundusprojekt “Händkaku uskumatud seiklused Loodusmuuseumis ehk kuulsaks saamise valem”. Projekti meeskond on Heidi Jõks, Dagmar Lamp ja Annemarie Rammo.

AASTA MUUSEUMIHARIDUSE EDENDAJA tiitli sai Eesti Maaelumuuseumid tiheda koostöö eest Ülenurme Gümnaasiumiga 8. ja 9. klasside tehnoloogia-, kodunduse- ja käsitöötunnide pakkumisel.Projekti meeskond on Kadri Türna, Tiina Ivandi, Indrik Unt, Merly Tätte, Kaie Jukk, Mari-Liis Tammiste, Liina Mahoni, Maiga Davõdov, Evelin Anja, Pille Blum ja Laura Rämman.

AASTA PÜSINÄITUSE tunnustuse pälvis Virumaa muuseumid Rehbinderi majja loodud uue püsinäituse “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutheri vabrikuni” eest. Projekti meeskond:
Viljar Vissel, Inge Laurik-Teder, Kristi Paatsi ja Andrus Eesmaa.

Eesti Muuseumiühingu eriauhinna „Aasta muuseumitöötaja ehk Terav Pliiats“ pälvis Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova.

„Narva muuseumi näitusetegevuse ja julgete aktsioonide järel venemeelses elanikkonnas tärganud pahameel näitab ilmekalt, et tänases polariseeruvas maailmas on muuseumid väga olulised osalejad, isegi eestvedajad ühiskondlikes protsessides. Narva muuseum on kujunenud platvormiks, kus käsitletakse  kompleksseid ja teravaid teemasid eesmärgiga toetada linna ja kogukonna arengut, ajalooteadlikkust ning mõistmist. Lisaks professionaalsele pühendumisele on Maria Smorževskihh-Smirnova näidanud üles silmapaistvat kodanikujulgust iseseisva Eesti riigi väärtuste ja narratiivi kaitsmisel, “ põhjendas valikut Eesti Muuseumiühingu esindaja Kerttu Männiste.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis seekord PoCo Popkunstimuuseum.

EISi turismijuhi Anneli Lepa sõnul on ülemöödunud suvel Tallinnas Rotermannis avatud PoCo Popkunstimuuseum tõusnud vaid pooleteise aastaga üheks  väliskülastajate tõmbemagnetiks. „Erakollektsionääri kunstihuvist ja-entusiasmist sündinud näitusmuuseum rikastab kohalikku kultuurielu, pakub võimalust näha Tallinnas popkunsti maailmanimesid ja korraldab näitustegevust, mis äratab publikuhuvi ka väljaspool Eestit. Turismi jaoks on popkultuuri suunaga muuseumi tulek, mille sarnast Eestis ega siin piirkonnas varem ei olnud, väga oluline,“ ütles Lepp.

2. veebruaril selgusid Pärnu kontserdimajas 2023. aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte üheksas kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.

„Täna tähistame mitte ainult ühe kalendriaasta saavutusi Eesti muuseumides, vaid ka muuseumide võimet inspireerida ja muuta ühiskonda. Muuseumid loovad silla mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning jutustavad Eesti lugu nii eestimaalastele kui ka meie külalistele. Tänan kõiki nominente ja kogu muuseumirahvast, kes tegutsevad iga päev selle nimel, et meie imelisest kultuuririkkusest ja ajaloost saaksid osa ka need, kes tulevad pärast meid,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.

Muuseumide aastaauhindade konkursile esitati tänavu 87 taotlust, millest Muinsuskaitseameti juures tegutsevad komisjonid valisid välja 27 nominenti, kokku üheksas kategoorias. Eriti rikkalikult sai nominatsioone sellel aastal Eesti Rahva Muuseum, pälvides nominatsiooni koguni seitsme projekti eest.

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2023 on:

• AASTA NÄITUS ja Suure Muuseumiroti võitja on Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseumi näitus “Kunst antropotseeni ajastul”. Näituse kureerisid Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja ja Karin Vicente.

• AASTA TEADUSTRÜKISE auhinna pälvis Eesti Rahva Muuseum raamatuga “Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939–1948 “. Raamatu koostajad on Marleen Metslaid ja Indrek Jääts.
• AASTA parima TEADUSÜRITUSE korraldas Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum. Auhinna pälvis aastatel 2021-2023 läbi viidud teadusürituste sari “Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes.” Ürituste sarja korraldaja on Niguliste muuseumi kuraator-programmijuht Merike Kurisoo.
• AASTA MUUSEUMIUUENDAJA on Eesti Rahva Muuseumi muuseumivaldkonna ja museoloogia arendusprojekt. Projekti eestvedajad on Pille Runnel ja Agnes Aljas.

• AASTA KOGUKONNA SÕBRA tiitli pälvis Eesti Rahva Muuseum – Heimtali muuseum näitusega “Anu Raud. Elumustrid”, mis korraldati Heimtali küla kogukonnas ja koos kogukonnaga. Näituse kuraatorid on Tuuli Tubin McGinley, Anu Raud ja Ene-Liis Semper.
• AASTA KONSERVEERIMISTÖÖ auhinna pälvis Tartu Ülikooli muuseumi konserveerimisprojekt “Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine.” Projekti meeskond on Anne Arus, Virge Lell, Netty Muld, Kristiina Ribelus, Maris Tuuling, Tiina Vint.

• AASTA MUUSEUMIKOGU ARENDAJA on Vabamu Eesti digiühiskonna arengu teemalise kollektsiooni loomisega. Projekt kestis aastatel 2021–2023. Kollektsiooni loomise eestvedajad on Karen Jagodin ja Liisi Rannast-Kask.
• AASTA TURUNDUSTEGU on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiateemaline lennuvärav Tallinna Lennujaamas. Lennuvärava teostajad on Siim Randoja, Ingris Suvi, Rait Männik ja Kaarel Antons.

• AASTA MUUSEUMIHARIDUSE EDENDAJA tiitli pälvis Eesti Piimandusmuuseum haridusprogrammiga “Kutsu muuseum külla”. Projekti meeskond on Anneli Siimussaar, Heidi Arula, Helen Arula, Mai Kukk ja Mailis Kutsar.

Eesti Muuseumiühing andis omapoolse eriauhinna Terav Pliiats. Selle pälvis Mariann Raisma.

„Mariann Raisma on olnud Eesti muuseumimaastiku innukas uurija, arendaja ja eestkõneleja. Tema juhitud ning heli,- performance- ja raadiokunstniku Patrick McGinley teostatud heliinstallatsioon kõlas toomkiriku varemete peaportaali alal eelmise aasta juulist septembrini ning kutsus kuulajaid ajarännakule ning mõtlema sellele, millist tähendust kannavad varemed tänapäeval. Mariann Raisma uuenduslikud ja hoogsad ideed pakuvad võimalusi hoida erinevate meediumite kaudu tähelepanu all Tartu Ülikooli pärandit. Mahukate arendus- ja näituseprojektide kõrval jõudis 2023 ta museoloogiaalase doktoritöö kaitsmiseni, mis on oluline laiemalt Eesti muuseumide ajaloo ja muuseumvälja mõistmiseks ning arendab eestikeelset museoloogiat,” ütles Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste.

EASi ja KredExi ühendasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis seekord Vormsi talumuuseum.

Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul käis tervelt kolmandik mullu Eestit väisanud välismaalastest siin mõnes muuseumis või näitusel, mis näitab, et meie muuseumid on väga olulised turismiobjektid. Sedasama on Aaviku ütlust mööda ka kõige külastajasõbralikuma muuseumi eriauhinnaga pärjatud Vormsi talumuuseum, mis on ühtaegu vormsirootslaste identiteedi edasikandja kui ka saare värav ja turismiinfopunkt.

„Saarelisus ja kaugus keskustest lisab turistide silmis Vormsi talumuuseumile kindlasti võlu, ent saare enda inimeste jaoks on ta enamat kui kultuuri- ja ajaloopärandi hoidja – väikeses kogukonnas omandab muuseum laiema mõõtme ja tähenduse. Ühelt poolt on see pisike tubli mäluasutus pühendunud vormsirootslaste kultuuri ja eluolu tutvustamisele, teisalt aga toimetab suviti kogukonnakeskusena,“ ütles Aavik.

Üheksa kategooria võitjale on Eesti Kultuurkapitali toel välja pandud rahaline preemia 1500 eurot, mille eesmärk on toetada erialast enesetäiendamist. Kõigile võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jääb ringlema suur Muuseumirott aasta näituse kategooria võitjale.

Konverents ja gala on järelvaadatavad Eesti muuseumide aastaauhindade Facebooki lehel. Galal tehtud fotosid saab vaadata siin.