Muuseumihariduse käsiraamat
Eesti Muuseumiühingu eestvedamisel sai teoks Saksamaal välja antud muuseumiharidus käsiraamatu tõlge eesti keelde.
2024. aastal möödub 30 aastat sellest, mil Eesti Vabaõhumuuseum tegi julge sammu ja lõi esimese muuseumiõpetaja ametikoha Eestis. Nüüdseks on kõikides muuseumides tehtud palju tööd külastajate harimise nimel. Oleme saanud suurt eeskuju teiste riikide kogemustest, muu hulgas on meil olnud võimalus kasutada Saksa muuseumide väga häid metoodilisi materjale. Üle-eestilisi muuseumihariduse keskusi ei ole Eestis tekkinud, kuid muuseumid on edukalt ise oma haridustegevust edendanud. Kuidas aga minna edasi?
Üks võimalus on tutvuda Saksa muuseumihariduse arendajate koostatud käsiraamatuga, millega soovitakse edasi viia muuseumide hariduslikku tööd. Käsiraamatu autorid on seadnud muuseumidele väga selged haridus- ja teavitustegevuse eesmärgid, millest üks peamisi on olla avatud ja võtta ühiskonnas suurem vastutus. Selleks innustatakse muuseume leidma veel kasutamata ressursse, et oma potentsiaali paremini rakendada. Muuseumi haridus- ja teavitustegevuses on väga oluline suhtlemine külastajatega, kuid suurt tähelepanu tuleb pöörata ka mittekülastajale ehk tulevasele külastajale, kes tuleb üles leida, muuseumi tuua ja kellele on vaja pakkuda meelepärast ja köitvat tegevust.
Käsiraamatus on esitatud haridus- ja teavitustegevuse viis peamist edutegurit:
- keskendumine sihtrühmadele, tegutsemine mitmekesise külastajaskonna nimel ja koos sellega
- keskendumine museaalile, töö kogude ja näitustega
- meetodite ja formaatide mitmekesisus, inimese, museaali ja sisu koostoime
- võrgustumine, partnerite otsimine ja koostöö
- protsessikesksus, pidev enesereflektsioon ja areng.
Käsiraamatu materjal on väga hästi struktureeritud ja metoodiliselt läbi mõeldud. Iga edutegurit käsitletakse eraldi peatükis, mille lõpus on praktilisele tegevusele kaasa aitavad põhiküsimused. Teksti illustreerivad fotod kajastavad meie muuseumides juba tehtud haridustööd.
Käsiraamatu on koostanud Saksa Muuseumihariduse Keskliit ja Saksamaa Muuseumide Liit, käsiraamatu tõlkimisele ning Eesti oludesse kohandamist vedasid eest Kristi Paatsi, Paavo Kroon ja Virve Tuubel.