• kui autentne peab, võib, saab olla?
• kuidas tajuvad külastajad autentsust ja selle vajalikkust?
• kuidas on autentsuse mõistet mõjutanud digikultuur?
• kuidas mõista autentsust elamuskultuuri kontekstis?

Diskusioonide eesmärk oli ja on  aidata mõtestada mineviku uurimist ja vahendamist.

Konverentsi kaaskorraldaja on Sihtasutus Virumaa Muuseumid ning seda kaasrahastab Eesti Kultuurkapital.

25. SEPTEMBRIL 2023 RAKVERE TEATRI KINOS

10:30-11:00 Saabumine ja kohvipaus

11:00-11.15 Kultuuriministri tervitussõnad

11:15-12:00 Paneelettekanne: Jane K Nielsen, PhD. To be or not to be… authentic!

A journey into the dilemmas and challenges of museum authenticity (Ettekanne on inglise keeles)

Doktor Jane k. Nielsen tegeleb muuseumide ja pärandi tõlgendamisega. Tal on doktorikraad 2014. aastast muuseumide ja pärandi tõlgendamise ning kommunikatsiooni alal ja mitmekülgne muuseumitöö kogemus – muuhulgas on ta töötanud Londoni ajaloolistes kuninglikes paleedes (Historical Royal Palaces in London), Londoni riiklikus meremuuseumis ja Taani rahvusmuuseumis. Ta on avaldanud artikleid muuseumide tähendusloomest, lugude jutustamisest ja kogemuse loomisest külastaja kontekstis. 

Oma ettekandes käsitleb Jane K. Nielsen autentsusega seotud väljakutseid muuseumide, kogude, muuseumitöötajate ja külastajate perspektiivist. Ettekanne puudutab dilemmasid, mis tekivad, kui külastajad tulevad muuseumi oma ootustega autentsusele ning arutleb selle üle, kuidas arusaamad autentsusest mõjutavad meie tööd, meie tõlgendusi ja suhtlust külastajaga.Ta arutleb teooria ja praktiliste näidete baasil õrna tasakaalu üle muuseumi autentsuse ja külastajate kaasamise vahel ning uurib kuidas saavad muuseumid tulevikus autentsuse kujundamisel ja määratlemisel olulist rolli mängida.

12:00-12:45 Paneelettekanne: Prof. Dr. Stephan Schwan. Does authenticity matter? Perspectives from visitor research (Ettekanne on inglise keeles)

Professor Stephan Schwan on Leibnizi teadmusmeedia instituudi asedirektor ning fondi “Medien in der Bildung” juhatuse liige. Ta õppis Tübingeni ülikoolis psühholoogiat, kus tegi nii doktorikraadi kui ka postdoktori. Tema uurimistöö keskendub digitaalse meedia ja autentsete eksponaatide rollile muuseumide  mitteformaalses õppes. Ta teeb koostööd mitme Saksamaa muuseumiga ning kuulub  rahvusvahelisse võrgustikku BILAD.

Paneelettekandes analüüsib Stephan Schwan külastajate ja autentsuse suhet. Muuseumide vaatenurgast on autentsete esemete esitlemine ekspositsioonis omane just muuseumidele. Paljud muuseumiprofessionaalid eeldavad, et just autentsed esemed tekitavad külastajates erilist lummust ning motiveerivad külastajaid väljapanekut lähemalt vaatlema ja selle üle mõtisklema. Külastajauuringud näitavad aga, et külastajate jaoks ei ole autentsus kuigi oluline: nad on valmis omaks võtma ka koopiaid ja reproduktsioone, kui need on asetatud sobivasse konteksti. Sellest kontekstist lähtuvalt analüüsib professor Schwan oma ettekandes muuseumide autentsuse erinevaid tahke ning nende mõju külastajate käitumisele.

12:45-14:15 Lõunasöök omal käel

14:15-14:45 Elo-Hanna Seljamaa. Autentsusest autentsusteni, käegakatsutavast puudutamatuni

Muuseumidel, muuseumitöötajatel ja teadlastel on teistest suurem voli ja vastutus otsustada, mida ja kuidas muuseumis eksponeerida. Ühel või teisel viisil on need otsused seotud arusaamadega autentsusest: sellest, mis on – või ei ole – võltsimata, tõeline, algupärane, omane, algallikail põhinev, usaldusväärne, tüüpiline, näitamist väärt. Arusaamad autentsusest on aga ajas muutuvad ja paljunevad. Viimastel kümnenditel kohtabki teaduskirjanduses seisukohta, et ainsuses autentsuse asemel tasub mõelda autentsustest: kõrvuti eksisteerivatest autentsuse käsitustest ja nende omavahelistest suhetest. Autentsust ei nähta püsiva, vaid kontekstisidusana.

Kultuuripärandi vallas on tähendusnihkeid kaasa toonud vaimse kultuuripärandi kategooria kasutuselevõtt, mis mõjutab ka seda, kuidas me mõtleme sellest, mida saab käega katsuda, ning materiaalse ja mittemateriaalse suhetest.  

Ettekandes tuleb juttu autentsuse käsitustest, mis seostuvad vaimse kultuuripärandiga ja selle eksponeerimisvõimalustega muuseumis. Vaadeldavad näited pärinevad Kihnu saarelt ja kaitseväe kalmistult Tallinnas.

14.45-15:15 Dagmar Ingi. Kolhoosi kortermaja Eesti Vabaõhumuuseumis. Reaalsem kui elu ise?

Dagmar Ingi on kolhoosi kortermaja projektijuht ja kuraator. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist etnoloogia erialal asus ta 2006. aastal tööle Eesti Vabaõhumuuseumis. 2023. aastast alates juhib Dagmar muuseumi sisutegevust ühendavat maa-arhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonda.

Ettekandes tutvustab Dagmar Ingi kolhoosimaja näitel autentsuse püüdlust vabaõhumuuseumide ekspositsioonide loomisel. Kui autentsed on vabaõhumuuseumi kõige väärtuslikumad kogud – lageda taeva all säilitatavad ja eksponeeritavad hooned? Miks vabaõhumuuseumides on üksikust museaalist olulisemad visuaalselt autentsed keskkonnad, kus iga detail peab olema paigas? Kuidas luua ehedat ekspositsiooni, mis haaraks külastaja kõiki meeli ja avaks mälestusi, mille olemasolust külastaja enam teadlik ei olnud?  

15:15-15:30 Kohvipaus

15:30-16.15 Kaja Širok. Authenticity and expectations. How much do we need it in museum narratives? (Ettekanne on inglise keeles)

Kaja Širokil on doktorikraad kultuuriloos. Ta uurib piire ja rahvusi ning kollektiivset mälu. Ta on Brüsseli Euroopa Ajaloo Maja akadeemilise nõukogu aktiivne liige ning alates 2022. septembrist ICOM juhatuse liige.

Muuseumit on peetud usaldusväärseks teabeallikaks, mille olulisus on COVID-pandeemia järgsel ajal veelgi kasvanud. Kogukond peab muuseumit kultuuripärandi hoidjaks, identiteedi, kollektiivsete mälestuste ja rahvusliku mälu hoidjaks. ICOMi uus muuseumide definitsioon räägib muuseumide sotsiaalsest tähtsusest. Mis on autentsus muuseumide narratiivides ja miks külastajad seda vajavad? Kui palju jääb narratiive luues kuraatori kujutlusvõime kanda? Kui autentne peab muuseum olema keeruliste teemade käsitlemisel?

16:15-16:45 Greta Koppel. Päris inimene kohtub päris asjaga päris muuseumis. Miks on see sündmus ikka ja jälle oluline?

Greta Koppel. Foto: Luk Monsaert

Muuseum ja autentsus on olnud juba pikka aega kokku kuuluv mõistete paar, isegi, et mõlemad mõisted on ajas pidevalt uuenenud ja täienenud. Muuseumilt on oodatud autentsete – ehtsate (päris) asjade näitamist ja nende kohta tõese (ausa) info esitamist. Autentsete – originaalsete teoste eksponeerimise nõue on traditsiooniliselt kehtinud eriti rangelt just kunstimuuseumidele. Kuidas mõista autentsuse mõistet tänastes kunstimuuseumides, kus eksponeeritakse ka koopiaid ja võltsinguid, miks on teose vahetu kogemine autentsem selle digitaalsest esitusest ja kuidas on sellega seotud konserveerimistööde eksponeerimise publikumenu?

19:00-22.30 Vastuvõtt konverentsil osalejatele Rakvere linnuses

26. SEPTEMBRIL 2023 SEMINAR JA VÄLJASÕIT

Väljasõit kell 10.00 Rakverest Palmse mõisa

10:45 Vestlusring “Autentne pärand tänapäeva muuseumis” Palmse mõisa linnaserehis.

Moderaator: arhitektuuriteadlane Triin Ojari (Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor)

Arutlevad:

• galerii Artrovert asutaja ja MKA endine peadirektor Siim Raie
• museoloog Mariann Raisma (Tartu Ülikooli muuseumi direktor)
• kunstiteadlane ja kriitik Aleksander Metsamärt 

12:10 Ringkäik Palmse mõisa peahoones Viljar Visseli juhtimisel

13.30 Väljasõit Sagadisse. Seejärel suupisted Sagadi mõisahoones

15:00 Ekskursioon Sagadi mõisa peahoones ja metsamuuseumis

16:00 Bussidega kojusõit Tallinnasse ja Tartusse

Konverentsi korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.