Muuseumirotid 2023
2. veebruaril selgusid Pärnu kontserdimajas 2023. aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte üheksas kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.
„Täna tähistame mitte ainult ühe kalendriaasta saavutusi Eesti muuseumides, vaid ka muuseumide võimet inspireerida ja muuta ühiskonda. Muuseumid loovad silla mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning jutustavad Eesti lugu nii eestimaalastele kui ka meie külalistele. Tänan kõiki nominente ja kogu muuseumirahvast, kes tegutsevad iga päev selle nimel, et meie imelisest kultuuririkkusest ja ajaloost saaksid osa ka need, kes tulevad pärast meid,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Muuseumide aastaauhindade konkursile esitati tänavu 87 taotlust, millest Muinsuskaitseameti juures tegutsevad komisjonid valisid välja 27 nominenti, kokku üheksas kategoorias. Eriti rikkalikult sai nominatsioone sellel aastal Eesti Rahva Muuseum, pälvides nominatsiooni koguni seitsme projekti eest.
Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2023 on:
- AASTA NÄITUS ja Suure Muuseumiroti võitja on Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseumi näitus “Kunst antropotseeni ajastul”. Näituse kureerisid Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja ja Karin Vicente.
Pildil võtavad kultuuriminister Heidy Purgalt ja näituste komisjoni esimehelt Üle Kaselt tunnustuse vastu KUMU direktor Kadi Polli ja KUMU näituste. rohepraktikate kuraator Karin Vicente. Foto: Haide Rannakivi
- AASTA TEADUSTRÜKISE auhinna pälvis Eesti Rahva Muuseum raamatuga “Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939–1948 “. Raamatu koostajad on Marleen Metslaid ja Indrek Jääts.
- AASTA parima TEADUSÜRITUSE korraldas Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum. Auhinna pälvis aastatel 2021-2023 läbi viidud teadusürituste sari “Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes.” Ürituste sarja korraldaja on Niguliste muuseumi kuraator-programmijuht Merike Kurisoo.
- AASTA MUUSEUMIUUENDAJA on Eesti Rahva Muuseumi muuseumivaldkonna ja museoloogia arendusprojekt. Projekti eestvedajad on Pille Runnel ja Agnes Aljas.
Pildil on aasta muuseumiuuendaja meeskond Agnes Aljas ja Pille Runnel. Foto: Haide Rannakivi
- AASTA KOGUKONNA SÕBRA tiitli pälvis Eesti Rahva Muuseum – Heimtali muuseum näitusega “Anu Raud. Elumustrid”, mis korraldati Heimtali küla kogukonnas ja koos kogukonnaga. Näituse kuraatorid on Tuuli Tubin McGinley, Anu Raud ja Ene-Liis Semper.
- AASTA KONSERVEERIMISTÖÖ auhinna pälvis Tartu Ülikooli muuseumi konserveerimisprojekt “Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine.” Projekti meeskond on Anne Arus, Virge Lell, Netty Muld, Kristiina Ribelus, Maris Tuuling, Tiina Vint.
Aasta konserveerimistöö: Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine.
- AASTA MUUSEUMIKOGU ARENDAJA on Vabamu Eesti digiühiskonna arengu teemalise kollektsiooni loomisega. Projekt kestis aastatel 2021–2023. Kollektsiooni loomise eestvedajad on Karen Jagodin ja Liisi Rannast-Kask.
- AASTA TURUNDUSTEGU on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiateemaline lennuvärav Tallinna Lennujaamas. Lennuvärava teostajad on Siim Randoja, Ingris Suvi, Rait Männik ja Kaarel Antons.
Aasta turundustegu: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiateemaline lennuvärav Tallinna Lennujaamas
- AASTA MUUSEUMIHARIDUSE EDENDAJA tiitli pälvis Eesti Piimandusmuuseum haridusprogrammiga “Kutsu muuseum külla”. Projekti meeskond on Anneli Siimussaar, Heidi Arula, Helen Arula, Mai Kukk ja Mailis Kutsar.
Eesti Muuseumiühing andis omapoolse eriauhinna Terav Pliiats. Selle pälvis Mariann Raisma.
„Mariann Raisma on olnud Eesti muuseumimaastiku innukas uurija, arendaja ja eestkõneleja. Tema juhitud ning heli,- performance- ja raadiokunstniku Patrick McGinley teostatud heliinstallatsioon kõlas toomkiriku varemete peaportaali alal eelmise aasta juulist septembrini ning kutsus kuulajaid ajarännakule ning mõtlema sellele, millist tähendust kannavad varemed tänapäeval. Mariann Raisma uuenduslikud ja hoogsad ideed pakuvad võimalusi hoida erinevate meediumite kaudu tähelepanu all Tartu Ülikooli pärandit. Mahukate arendus- ja näituseprojektide kõrval jõudis 2023 ta museoloogiaalase doktoritöö kaitsmiseni, mis on oluline laiemalt Eesti muuseumide ajaloo ja muuseumvälja mõistmiseks ning arendab eestikeelset museoloogiat,” ütles Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste.
Terav Pliiats ehk Aasta Muuseumitöötaja 2023 on Mariann Raisma. Foto: Haide Rannakivi
EASi ja KredExi ühendasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis seekord Vormsi talumuuseum.
Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul käis tervelt kolmandik mullu Eestit väisanud välismaalastest siin mõnes muuseumis või näitusel, mis näitab, et meie muuseumid on väga olulised turismiobjektid. Sedasama on Aaviku ütlust mööda ka kõige külastajasõbralikuma muuseumi eriauhinnaga pärjatud Vormsi talumuuseum, mis on ühtaegu vormsirootslaste identiteedi edasikandja kui ka saare värav ja turismiinfopunkt.
„Saarelisus ja kaugus keskustest lisab turistide silmis Vormsi talumuuseumile kindlasti võlu, ent saare enda inimeste jaoks on ta enamat kui kultuuri- ja ajaloopärandi hoidja – väikeses kogukonnas omandab muuseum laiema mõõtme ja tähenduse. Ühelt poolt on see pisike tubli mäluasutus pühendunud vormsirootslaste kultuuri ja eluolu tutvustamisele, teisalt aga toimetab suviti kogukonnakeskusena,“ ütles Aavik.
Üheksa kategooria võitjale on Eesti Kultuurkapitali toel välja pandud rahaline preemia 1500 eurot, mille eesmärk on toetada erialast enesetäiendamist. Kõigile võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jääb ringlema suur Muuseumirott aasta näituse kategooria võitjale.
Konverents ja gala on järelvaadatavad Eesti muuseumide aastaauhindade Facebooki lehel. Galal tehtud fotosid saab vaadata siin.