Muuseumirotid 2022

Viimsi Artiumis selgusid 19. jaanuaril 2023 Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2022. Muuseumirotte jagati 10 kategoorias. Preemiad pani välja Eesti Kultuurkapital. Sündmuse korraldasid Sõjamuuseum ja Rannarahva muuseum koostöös Muinsuskaitseametiga.

Lisaks andsid eriauhinnad üle Eesti Muuseumiühing ning EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond. 

Muuseumiauhindade konkursile laekus 70 taotlust, võrreldes varasemate aastatega esitati taotlusi vähem, aga taotlused olid läbimõeldud ja sisukad. Traditsiooniliselt oli kõige populaarsem ajutiste näituste kategooria, kuhu esitati 19 taotlus. Suur konkurents oli ka kogukonna sõbra ja teadustrükise auhinnale, mõlemas kategoorias esitati 11 taotlust.

Täna on muuseumirahva pidupäev. Eesti maailmatasemel muuseumid pakuvad igal aastal mitmeid väga eriilmelisi ja põnevaid elamusi. Muuseumid hoiavad meie pärandit ja mälu, kuid mängivad ka üha suuremat sotsiaalset rolli, tõstavad teadlikkust ning aitavad lahendada ühiskondlikke kitsaskohti. Muuseumides töötavad ka väga erilised inimesed. Tänan kõiki nominente ja meie muuseumirahvast, et oma tööd südamega teete ning ikka ja jälle külastajatele suurt avastamisrõõmu pakute, rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2022 on:

• AASTA PÜSINÄITUS  ja Suure Muuseumiroti võitja on Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Toomkiriku saladuste kamber”. Näituse kureerisid Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu ja Karoliina Kalda.

• AASTA AJUTISE NÄITUSE tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“. Laureaadid on näituse kuraatorid Maria Muuk ja Ketli Tiitsar ning Aadam Kaarma ja Eve Kask.

• AASTA MUUSEUMIKOGU ARENDAJA on Muuseumiühingu koguhoidjate ühenduse ehk Tartu Linnamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Meremuuseumi, Virumaa Muuseumide ja Pärnu Muuseumi ühistöös valminud veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik. Projekti eestvedajad on: Kaie Jeeser, Madle Uibo, Kersti Kuldna-Türkson, Piret Pedanik, Pilvi Põldma ja Ruth Ristmägi.

• AASTA KONSERVEERIMISTÖÖks valis komisjon Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut uue hingamise saanud ikooni „Trooniv Kristus“ konserveerimise. Töid teostasid Kristina Aas, Viljar Talimaa, Ruth Paas, Heige Peets, Jaak Rand ja Jaanus Heinla.

• AASTA KOGUKONNA SÕBER tiitli pälvis Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud festival „Toome müks: Milline on sinu unistuste Toomemägi?”. Sündmuse korraldasid Karoliina Kalda, Ele Loonde, Kadri Kaljurand ja Külli Lupkin.

• AASTA MUUSEUMIHARIDUSE edendaja on Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm „Apteeker Melchiori filmi radadel“. Programmi loojad on Küllike Tint, Anneli Jalava, Karoli Loo, Natalja Gritsõk, Hendrik Julius Kits, Kristel Lemming, Marge Sassi, Kristjan Arunurm ja Liina Altmäe.

• Parima TEADUSTRÜKISE auhinnaga autasustati Eesti Arhitektuurimuuseumi trükist „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”. Trükise koostajad on Carl-Dag Lige ja Marje Eelma.

• Parima TEADUSÜRITUSE korraldas Tartu Linnamuuseum. Selleks on konverents „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast”. Konverentsi peakorraldaja on Arvi Haak.

• Kõige kõvema MUUSEUMIARENDAJA tiitel läks Eesti Kunstimuuseumile projekti „Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis” eest. Selle eestvedajad on Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Ester Kangur, Johanna Lamp, Kaisa-Piia Pedajas, Erki Janvest ja Valmar Pappel.

• ERIAUHINNA said tänavu Eesti muuseumid Ukraina heaks varjevõrkude valmistamise algatuse eest. Erilise tänu pälvisid Rannarootsi Muuseum, Vabamu ja Tartu Linnamuuseumi Laulupeomuuseum ning Jaana Ratas ja Anu Lensment.

Muuseumiühing andis üle juba kolmandat korda parimale muuseumiturundajale eriauhinna Terav Pliiats. Selle sai Eesti Tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest. „Tervisemuuseumi sisuloomelised projektid – podcast „Sünaps“, kogude päevik ja näituse „Lapsesuu“ blogi – toetavad süsteemselt muuseumi põhitegevusi, nende loomisel on kaasatud nii muuseumi oma töötajaskonda kui ka partnereid, eksperte ja sihtgruppe. Seda kõike eesmärgiga viia inimeste füüsilist ja vaimset tervist edendavad teadmised-kogemused populaarteaduslikus vormis laiema publikuni,“ põhjendas valikut Eesti Muuseumiühingu esindaja Inge Laurik-Teder.

EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond tunnustas oma Rotilõksu-nimelise eriauhinnaga samuti esimese Eesti muuseumina Rohelise Muuseumi sertifikaadi saanud Kumu. „Kestlikkus on turismiarenduses üks olulisematest teemadest. Muuseumid on teinud näitustega väga head tööd keskkonnateemade populariseerimisel, kuid Eesti külalistele avaldab muljet ka muuseumide enda roheline tegutsemine. Meie kestlikkust hindavatele põhjanaabritele, kes siin kõige rohkem käivad, on rohemärgid jõuline turundussõnum. Roheliste muuseumide lisandumine annab tugeva panuse Eesti maine kujundamisse ka kaugemal,“ ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.

Konverents ja gala on järelvaadatavad Muinsuskaitseameti YouTube lehel: 

Konverentsi näeb siit ja õhtust galat siit.

Laureaatide fotod leiate siit.

Auhindade väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital. Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil. Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.