Muuseumirotid 2024
7. veebruaril 2025 selgusid Tartu Kammivabrikus möödunud aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte kümnes kategoorias. Lisaks pani eriauhinna välja Eesti Muuseumiühing ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond.
7. veebruar 2025, Tartu Kammivabrik. Fotograaf: Mikk Otsar.
„Tähistame tänavu eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva. Muuseumid ja raamatud on mõnes mõttes sarnased – mõlemad talletavad lugusid, loovad sildu eri aegade ja inimeste vahel ning pakuvad võimalust maailma mõtestada. Nagu hea raamat, kutsub ka hea muuseum külastajat dialoogile, ärgitab küsima ning aitab leida vastuseid. Kuid lisaks muuseumidele peame hoidma ja toetama ka inimesi, kes neis töötavad. Suur tänu kõigile muuseumitöötajatele teie südamega tehtud töö eest – aitäh, et avate meile uusi ja põnevaid maailmu,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
„Eesti muuseumide aastaauhinnad annavad hea võimaluse tõsta esile neid, kes igapäevaselt panustavad meie kultuuripärandi säilitamisse, uurimisse ja tutvustamisse. Iga nominent on oma valdkonnas ainulaadne ja toob esile muuseumide mitmekesise töö – alates haridusprogrammidest ja ekspositsioonidest kuni teadustöö ja kogude hoidmiseni. Sel aastal on nominentide seas palju erakordseid tegijaid, kelle panus aitab tugevdada meie kultuuriruumi ning viia Eesti pärand inimestele lähemale. Soovin kõikidele osalejatele jätkuvat edu ja inspiratsiooni meie kultuuri rikastamisel,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 115 taotlust kümnes kategoorias, populaarsemad neist aasta näitus (18), aasta kogukonna sõber (17) ja muuseumihariduse edendaja (16).
Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:
AASTA NÄITUS ja Suure muuseumiroti võitja on Tartu Kunstimuuseumi näitus “Viltuse maja saladused.” Näituse kureerisid Hanna-Liis Kont, Kaisa Sööt, Laura Merendi, Signe Friedenthal, Kristlyn Liier, Rene Kriisa, Janne Randma, Kristiina Treial (SA Kiusamisvaba Kool), Inger Klesment (Balti Infohäirete Seirekeskus).
AASTA parima TEADUSTRÜKISE auhinna pälvis Liivi muuseum raamatuga Juhan Liiv „Vulise ojakene rohkem. Publitsistika ja kriitika“. Raamatu koostajad on Tanar Kirs, Kadi Kivilo, Mari Niitra ja Artur Kuus.
AASTA parima TEADUSÜRITUSE korraldas Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Auhinna pälvis Haapsalu ja Läänemaa muuseumide järjekorras juba XXX ajalookonverents. Auhinnati ürituse kõrget teaduslikku kvaliteeti kui pikaajalist järjepidevust. Konverentsi korraldajad on Eve Otstavel, Anton Pärn ja Jaak Mäll.
Jelena Tšekulajeva võtab vastu muuseumiuuendaja auhinda. Foto: Mikk Otsar
AASTA MUUSEUMIUUENDAJA on Tervisemuuseumi mobiilsed mininäitused. Projekti eestvedajad on Jelena Tšekulajeva, Kersti Möldre ja Anna Rinaldo.
AASTA KOGUKONNA SÕBRA tunnustuse pälvis Tartu linnamuuseum kogukondade kaasamine eest näituse “Meie Tartu” loomisesse ning muuseumi arendamisse. Näituseprojekti kuraatorid on Risto Lehiste, Robert Varik ja Maria Usk.
Lootsi tänava laevavrakilt leitud konserveeritud köiejupid
AASTA KONSERVEERIMISTÖÖ auhinna pälvis Eesti Meremuuseumi konserveerimisprojekt “Lootsi vrakilt leitud köite ja otste konserveerimine”. Projekti elluviia on Maria Pommer.
AASTA MUUSEUMIKOGU ARENDAJA on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi loengusari „Millal on disain?“. Projekti eestvedajad on Sandra Nuut ja Kai Lobjakas.
AASTA TURUNDUSTEGU on Eesti Loodusmuuseumi kriisikommunikatsioonist sündinud turundusprojekt “Händkaku uskumatud seiklused Loodusmuuseumis ehk kuulsaks saamise valem”. Projekti meeskond on Heidi Jõks, Dagmar Lamp ja Annemarie Rammo.
AASTA MUUSEUMIHARIDUSE EDENDAJA tiitli sai Eesti Maaelumuuseumid tiheda koostöö eest Ülenurme Gümnaasiumiga 8. ja 9. klasside tehnoloogia-, kodunduse- ja käsitöötunnide pakkumisel.Projekti meeskond on Kadri Türna, Tiina Ivandi, Indrik Unt, Merly Tätte, Kaie Jukk, Mari-Liis Tammiste, Liina Mahoni, Maiga Davõdov, Evelin Anja, Pille Blum ja Laura Rämman.
AASTA PÜSINÄITUSE tunnustuse pälvis Virumaa muuseumid Rehbinderi majja loodud uue püsinäituse “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutheri vabrikuni” eest. Projekti meeskond:
Viljar Vissel, Inge Laurik-Teder, Kristi Paatsi ja Andrus Eesmaa.
Eesti Muuseumiühingu eriauhinna „Aasta muuseumitöötaja ehk Terav Pliiats“ pälvis Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova.
Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste ja Terava Pliiatsi tunnustuse pälvinud Maria Smorževskihh-Smirnova. Foto: Mikk Otsar
„Narva muuseumi näitusetegevuse ja julgete aktsioonide järel venemeelses elanikkonnas tärganud pahameel näitab ilmekalt, et tänases polariseeruvas maailmas on muuseumid väga olulised osalejad, isegi eestvedajad ühiskondlikes protsessides. Narva muuseum on kujunenud platvormiks, kus käsitletakse kompleksseid ja teravaid teemasid eesmärgiga toetada linna ja kogukonna arengut, ajalooteadlikkust ning mõistmist. Lisaks professionaalsele pühendumisele on Maria Smorževskihh-Smirnova näidanud üles silmapaistvat kodanikujulgust iseseisva Eesti riigi väärtuste ja narratiivi kaitsmisel, “ põhjendas valikut Eesti Muuseumiühingu esindaja Kerttu Männiste.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis seekord PoCo Popkunstimuuseum.
EISi turismijuhi Anneli Lepa sõnul on ülemöödunud suvel Tallinnas Rotermannis avatud PoCo Popkunstimuuseum tõusnud vaid pooleteise aastaga üheks väliskülastajate tõmbemagnetiks. „Erakollektsionääri kunstihuvist ja-entusiasmist sündinud näitusmuuseum rikastab kohalikku kultuurielu, pakub võimalust näha Tallinnas popkunsti maailmanimesid ja korraldab näitustegevust, mis äratab publikuhuvi ka väljaspool Eestit. Turismi jaoks on popkultuuri suunaga muuseumi tulek, mille sarnast Eestis ega siin piirkonnas varem ei olnud, väga oluline,“ ütles Lepp.