Näide 2: näitus „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“
Aeg: 2020–2021
Eelarve: u 6100 eurot (u 11% näituse üldeelarvest)
Koostööpartnerid:
Motor; Artur Räpp; Aive Peil; Jari Pärgma ja Eesti Viipekeele Selts; Joonprojekt
Projekti lühikirjeldus ligipääsetavuse vaatepunktist
See oli Eesti Meremuuseumi esimene ajutine näitus, kus otsustasime luua rohkematele sihtrühmadele võrdsed võimalused elamust saada. Näituse pindala oli ca 70m2, mis oli prototüüpimiseks ja esimeste kogemuste saamiseks paras suurus.
Nägemispuudega külastaja sai muuseumi kassast taktiilsete nuppudega audioseadme, milles oli näitust tutvustav ja kirjeldav audiotuur. Kuniks lennusadama püsiekspositsioonis pole nägemispuudega külastajale liikumiseks turvalisi võimalusi loodud, juhatab külastaja kassast näitusele külastusjuht. Audioseadme tagaküljel on taktiilse kleebisega vanemkülastusjuhi telefoninumber. Kui külastaja soovib näituselt lahkuda, võib ta helistada vanemkülastusjuhile, kes tuleb külastaja juurde ja saadab ta kassa juurde tagasi.
Näituse protsessi kaasatud konsultantide abiga valisime välja näitusel eksponeeritavad esemed, mida oleks huvitav ning informatiivne kombata – laevamudel ja aumärgid. Nendest valmisid prinditud 3D-mudelid. Kuulamispositsioonidele lisasime punktkirjas sildid viitega sisule. Külastaja aitab läbi näituse juhtida kleebisena paigaldatud spetsiaalne taktiilne juhttee.
Viipekeelsete seinatekstide tõlgete vahendamiseks kasutasime seinapealset väikest ekraani. Samu tõlkeid võib külastaja vaadata ka oma isiklikust seadmest muuseumi digigiidi kasutades. Digigiid on meremuuseumi rakendus, milles saame esitada näituste tõlkeid või ka muud sisu. Digigiidile viitab QR-koodi ja aadressiga digigiid.meremuuseum.ee kleebis seinateksti kõrval. Iga tekst on eraldi videona. Kõigi kolme näituseruumi tekstidest tegime kokkuvõtted, mitte ei tõlkinud eesti viipekeelde kõiki tekste.
Projektis teostatud, ligipääsetavust suurendavad elemendid
- Kirjeldustõlkega audiotuur
- Juhttee
- Kombatavad koopiaesemed ja laevamudel
- Punktkirjas sildid
- Ratastoolis (ja ka lapsevankriga) liikujale vajalik liikumisruum
- Eesti viipekeelsed kokkuvõtted seinatekstidele
- Muuseumi üldise külastusinfoga ligipääsetavuse alamleht muuseumi kodulehel
Olulisemad õppimiskohad
- Ajutiste näituste jaoks sobivad enim kleebitavad juhtteed. Kui juhttee on vaid näitusealal, siis mõtle ka, kuidas külastaja näitusele ja sealt tagasi väljapääsu juurde jõuab.
- Kirjeldustõlke loomiseks kaasa eksperte, see pole giidituur ajaloofaktidega. Kirjeldustõlk kirjeldab nägemispuudega külastajale neid visuaalseid elemente (ruum ja selle mõõtmed, eksponaadid, fotod, videod jms), mida teised kogevad nägemismeele abil.
- Meremuuseumis on kasutusel taktiilsete nuppudega audiogiidi seadmed, kuid kirjeldustõlget võib kättesaadavaks teha mitmel viisil. Näiteks võib laadida failid muuseumi kodulehele, kust neid on võimalik kuulata külastaja isiklikus seadmes, või anda kassast kaasa MP3-pleieri.
- Nägemispuudega külastaja tasandi konsultantidega tasub läbi mõelda, kas üldse ja mil määral on punktkirjas silte vaja. Kuna näitusel on põhjalik kirjeldustõlge, oleks ilmselt võinud kulutuse siltidele jätta tegemata.
- Viipekeelsete tõlgete näitamiseks paigaldasime näituse seintele tekstide kõrvale tahvelarvutid. Kõige loogilisem tundus paigaldada need vertikaalasendis – on ju tavapärane, et inimestega intervjuud on muuseumides püstekraanidel – nii näeb inimest rohkem ja asjatut tausta on vähem. Lisaks on oma nutiseadet kasutades vertikaalselt telefoni hoida intuitiivsem. Tulemusena viipleb viipleja kohati ekraanilt välja ehk piltlikult on täpitähtedel täpid puudu. Kui me pidanuks enne nõu ning tahvlid horisontaalselt paigaldanud, oleks probleem olemata olnud.
- Tõlked ei pea olema integreeritud näituse keskkonda. Digigiidi või sarnase erilahenduse arendusse või ostmisse ei pea ilmtingimata investeerima – kasutada võib ka Vimeo’t, YouTube’i vms videokeskkonda ning QR-koode, mis külastaja isikliku seadmega vastava video juurde viivad.
