Eesti MuuseumiühingMall Siniveer on Harjumaa muuseumi raudvara. Muuseumi ühe asutajaliikmena on ta seal töötanud kogu selle olemasolu aja alates 1991. aastast. Enne seda möödus aga kaks aastakümmet tööelu Eesti Ajaloomuuseumis. Ta on pälvinud ka Keila kultuuripreemia (2012) ja Harjumaa muuseumi Püha Jüri auraha (2018). Mall on kaasa löönud Eesti Muuseumiühingu tegemistes ja temaga on kokku puutunud paljud muuseumitöötajad nii kogumistööd tehes kui näituseid koostades.
Ülle Kruus on nii äge muuseumitöötaja, et teda on meie auliikmeks nimetatud suisa kaks korda. Ülle kuulus koos Tõnu Pani, Ildike
Jaagosilla, Helgi Põllo ja mitmete teistega muuseumiühingu loomise juures aktiivgruppi, mis töötas välja esimese põhikirja 1989. aastal. Ülle on nende aastate jooksul silunud suurepärase diplomaadivõimega ära palju plahvatusohtlikke olukordi muuseumimaastikul, olles ise alati rõõmus ja abivalmis. Inimene, kelle silmad alati säravad. Ülle on olnud EMÜ juhatuse liige ja kuulub Kunstiteadlaste Ühingusse.
Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseumi kauaaegse direktorina tegutseb ta tänagi muuseumimaastikul.
Piret Õunapuu on naine nagu orkester. Teda tunneme nii suurepärase kuraatori, etnoloogi kui ka raamatute autorina. Piret alustas oma erialast tööd 1979. aastal Eesti Vabaõhumuuseumis, kus keskendus taluarhitektuuri ja -mööbli uurimisele. Kuid oma südame on ta jätnud Eesti Rahva Muuseumisse, kus ta on töötanud peaaegu 40 aastat. Piret on olnud aastaid muuseumiühingu juhatuse liige ja esimees, meie ajakirja Muuseum peatoimetaja ja mitmete erialakonverentside ja muuseumide ühisprojektide eestvedaja ja korraldaja.
Soe, südamlik ja elegantne daam, kes on muuseumitööd teinud üle poole sajandi. Orienteerub hoidlariiulite vahel, paber- ja arvutidokumentide maailmas sama vabalt kui kultuurielus. Aime on tugeva selgroo ja hea huumorimeelega suurepärane kolleeg, kes on oma kogemustega toetanud mitut põlvkonda nooremaid muuseumitöötajaid. Töö kõrval tegutseb mitmetes akadeemiliste naiste organisatsioonides ning jõuab olla vahva vanaema oma kümnele lapselapsele.
Loe Arvi Haagi intervjuud Aime Kärneriga ajakirjast Muuseum nr 2/2020 artiklist “Aime Kärner – muuseumitöötaja läbi muutuvate aegade”
Särav daam, Eesti Ajaloomuuseumi legendaarne peavarahoidja, kes töötas muuseumis 44 aastat ja on kasvatanud üles terve plejaadi tegusaid museolooge, hoidnud kultuuripärandit, pööranud muuseumiusku paljud erinevate valdkondade inimesed ja olnud meie kõigi jaoks alati olemas.
Loe Mariann Raisma intervjuud “Eve-Mall Peets – meie aja kangelane” ajakirjast Muuseum nr 2/2008 Lk 38-41
Tõnu on muuseumiühingu jaoks üks väga tähtis inimene – tema kuulus ühingu asutajaliikmete hulka ning valiti 1989. aastal muuseumiühingu esimeseks esimeheks. Geoloog, teaduse- ja muuseumiinimene Tõnu Pani on täpne, korrektne ja abivalmis nii oma erialasel tööl kui ka kõigis keerulisemates küsimustes varmas lahendusi otsima ja leidma. Meie jaoks on Tõnu ka muuseumiühingu mälu – kui keegi teine ei tea, siis Tõnu ikka mäletab. Tõnu Pani töötab Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja on valitud ka muuseumiühingu revisjonikomisjoni.
Ütled Hiiumaa – mõtled Helgi Põllo.
Õppides Tartu toona Riiklikus Ülikoolis ajalugu, jagus tegusat tudengit ka ülikooli naiskoori, mägimatkakooli, ajalooringis toimetama ja väravpalli mängima, aga ka vennasrahvaste juurde välitöödele, kuid südames oli ikka kodusaar.
Kuigi 1979 peale ülikooli lõpetamist oli võimalus jääda tööle Tartusse või minna suisa Leningradi (Peterburi), ei kaalunud miski Hiiumaad üles. Aastaid töötas Helgi Hiiumaa Koduloomuuseumi peavarahoidjana, nüüd suunab ta kodusaare muuseumielu ja muudki SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektorina. Ta enda sõnul on töö Hiiumaal lasknud tegeleda asjadega, mis talle tõeliselt meeldivad. Eks seetõttu ongi Hiiumaa ja hiidlased tema eestvedamisel mitme kandi pealt põhjalikult läbi uuritud. Kuid Helgil on ikka olnud tahtmist ka ilmas ringi liikuda ning kogutud teadmisi ja ideid jõudumööda kogu Eesti muuseumielu korraldamisel rakendada, sealhulgas ka aastaid Eesti Muuseumiühingu juhatusse kuuludes.
Alati rõõmsameelne, tegus ja huvitavaid ideid välja pakkuv – niisugune ta on, meie Helgi Põllo.
Loe Heli Nurgeri intervjuud “Suur armastus Hiiumaa vastu. Intervjuu Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga” ajakirjast Muuseum nr 1 / 2008 Lk 42-45
Eesti muuseumide grand lady, kes panustas tervelt 50 aastat kogu hingega Eesti muuseumimaastiku arengusse.
Eesti Muuseumiühingu asutajaliige ja esimees, üks esimese Eesti muuseumiseaduse koostajaid, kelle teeneid on raske ülehinnata. Tartu Linnamuuseumi pikaaegse direktorina (1979-2002) jõudis ta rajada kolm uut muuseumi: XIX sajandi Tartu linnakodaniku ja KGB kongide muuseumi ning tänaseks suletud K. Ristikivi muuseumi.
Tartu linna kultuuri ja ajaloo imelise tundja vabad hetked möödusid aga lauldes Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris ning vilistlaskooris. Ja sellessegi tegevusse panustas ta enam kui 50 aastat!
Heivi Pullerits in memoriam 10. XII 2013
Eesti konservaatorite “vaimne isa”, kes oma teele konserveerimise maastikul pani aluse 1967. aastal, luues Tartu Ülikooli raamatukogu restaureerimisosakonna ja juhtides seda pea kümme aastat.
1975. aastal asus ta tööle Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisdirektorina. Endel Valk-Falgu unistus moodustada keskne konserveerimiskeskus teenindamaks kõiki Eesti muuseume, sai teoks 1986. aastal, kui loodi Vabariiklik Konserveerimiskeskus (tänane Kanut).
Nahakunstnik, köitekonservaator ja kunstiteaduste magister, Restauraatorite Ühingu pikaaegne esimees, kelle eestvedamisel alustati brošüüri „Muuseumi varahoidja meelespea” ja bülletääni „Renovatum ANNO” väljaandmist.
Mees, kes oma muheda oleku, teadmiste ja ettevõtlikkusega on sütitanud ja innustanud paljusid tänaseid tegijaid.
Endel Valk-Falk in memoriam 18.09.2019
Petu, nagu teda sõbrad ja head kolleegid ikka kutsusid, oli Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna esimese etnoloogide lennu poiss, kes terve oma elu pühendas õpitud erialale.
Tegutsedes 34 aasta jooksul Eesti Rahva Muuseumi direktorina, käis ta lugematul arvul kordi soome-ugri rahvaid uurivatel ekspeditsioonidel, pannes kogutud esemetega hea aluse tänasele ERMi “Uurali kaja” näitusele. Tema eestvedamisel on sündinud Eesti etnoloogiliste filmide traditsioon ja ERMI aastaraamatud, ajakiri “Muuseum” ning ERMi Raadile taasrajamise idee.
Suure habemega suurmees, kes kirjutas oma elu jooksul üle 100 teadusliku artikli!
Aleksei Peterson in memoriam 27. juuli 2017
Ildike Jaagosild on pärit kultuurilembelisest perekonnast, tema isa oli kooliõpetaja, kultuuritöötaja, luuletaja ning aktiivne seltskonnategelane, vanaisa Jakob Liiv.
Ildikese huvi muuseumide vastu sai alguse ekskursioonilt Leningradi Ermitaaži.
1957. aastal asus ta tööle Etnograafiamuuseumisse (nüüdsesse ERMi), kus tegutses vanemteaduri, peavarahoidja ja direktori kohusetäitjana teaduse alal. Erilist huvi pakkusid talle igasuvised välitööd, mis võimaldasid palju suhelda maainimestega, kogudes nii esemeid kui suulist pärimust.
1973. aastast alates tegutses ta 20 aastat Eesti Põllumajandusmuuseumi vanemateaduri ning peavarahoidjana ning 1995. aastast ajakirja “Muuseum” tegevtoimetajana. Ildike ise on kõnelenud, kuidas töö muuseumis haaras teda niivõrd, et ta teinekord isegi lapsed lasteaeda unustas.
Olulise panuse on ta andnud Liivi Muuseumi loomisele ja käivitamisele.
Ildike jäi muuseumide suureks sõbraks ka pensionipõlves osaledes paljudel muuseumide ja muuseumiühingu üritustel.
Ildike Jaagosild in memoriam 4. jaanuar 2020.
Loe Piret Õunapuu intervjuud Ildike Jaagosillaga ajakirjast Muuseum nr 1/2015 lk 41-43
Võru linna aukodanik, mees nagu orkester! 1943. aastast Võru kultuurielu aktiivne liige: näitleja, klaverimängija-repetiitor, Võru sümfoniettestraadiorkestri rajaja, maakondlike laulupidude korraldustoimkonna liige, naiskoori „Kannel“, segakoori „Tervis” ja “Kandle” seeniorkoori dirigent.
1951. aastast asus tööle Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumisse, kus tegutses üle 50 aasta, sellest 46 aastat direktorina. Tema eestvõttel rajati uuenenud ekspositsioon, elumaja sisustati Kreutzwaldi-aegsena ning ehitati esimene muuseumi vajadusi silmas pidades projekteeritud hoone kogu Eestis. Krulli ajal sai Mõniste muuseum ja Suure Munamäe vaatetorn Kreutzwaldi muuseumi filiaaliks.
1950. aastal käivitas ta siinmail looduskaitseliikumise ja 1953. aastal kodu-uurimusliku tegevuse.
Krull oli läbi seina mineja, selgitaja ja veenja. Toonastes oludes olid need olulised oskused millegi saavutamiseks ja teostamiseks.
Aleksander Krull oli hingelt muusik, ta on kirjutanud luuletusi ja loonud laulegi.
Aleksander Krull in memoriam 1. oktoober 2010
Toonane Tallinna Tehnikaülikooli Muuseumi juhataja Peet Sillaots valiti Muuseumiühingu auliikmeks 16. detsembril 1994. Aastatel 1965–1989 oli ta Eesti NSV Riikliku Ajaloomuuseumi direktor, hiljem kuni surmani Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi juhataja.
Peet Sillaots in memoriam 2. aprill 1996
Hilja Sild valiti Muuseumiühingu auliikmeks 16. detsembril 1994. Ta oli Eesti Rahva Muuseumis tegev juba 1930. aastatest. Tema panus 1940. aastatel vanavara päästjana on Eesti etnograafia jaoks väga oluline.
1940. aastal käis ta Saaremaal vanavara pääste ekspeditsioonil, et sõjaolukorras kohalikku vanavara ei häviks.
Sõja-aastatel oli ta üks nende seast, kes korraldasid muuseumi evakueerimist ja oli inventuuribrigaadi juht.
Hilja Sild in memoriam 19.02.1995
Eesti Kunstimuuseumi endine teadusdirektor Hilja Lätti valiti Muuseumiühingu auliikmeks 16. detsembril 1994.
