Eesti MuuseumiühingEesti Muuseumiühing

Auliikmed

Muuseumiühing tunnustab auliikme tiitliga tublisid kolleege, kellel on Eesti muuseumide arendamisel või ühingu tegevuses erilisi teeneid. Auliikme kandidaate võib esitada iga muuseumiühingu liige. Selleks tuleb teha ettepanek juhatusele ning juhatus esitab auliikme kandidaadid üldkoosolekule 2/3 häälteenamusega kinnitamiseks.

  • Ülle Kruus

    EMÜ auliige alates: 13.04.2018

  • Piret Õunapuu

    EMÜ auliige alates: 13.04.2018

  • Aime Kärner

    Soe, südamlik ja elegantne daam, kes on muuseumitööd teinud üle poole sajandi. Orienteerub hoidlariiulite vahel, paber- ja arvutidokumentide maailmas sama vabalt kui kultuurielus. Aime on tugeva selgroo ja hea huumorimeelega suurepärane kolleeg, kes on oma kogemustega toetanud mitut põlvkonda nooremaid muuseumitöötajaid. Töö kõrval tegutseb mitmetes akadeemiliste naiste organisatsioonides ning jõuab olla vahva vanaema oma kümnele lapselapsele.

  • Eve-Mall Peets

    Särav daam, Eesti Ajaloomuuseumi legendaarne peavarahoidja, kes töötas muuseumis 44 aastat ja on kasvatanud üles terve plejaadi tegusaid museolooge, hoidnud kultuuripärandit, pööranud muuseumiusku paljud erinevate valdkondade inimesed ja olnud meie kõigi jaoks alati olemas.

  • Heivi Pullerits

    Eesti muuseumide grand lady, kes panustas tervelt 50 aastat kogu hingega Eesti muuseumimaastiku arengusse.
    Eesti Muuseumiühingu asutajaliige ja esimees, üks esimese Eesti muuseumiseaduse koostajaid, kelle teeneid on raske ülehinnata. Tartu Linnamuuseumi pikaaegse direktorina (1979-2002) jõudis ta rajada kolm uut muuseumi: XIX sajandi Tartu linnakodaniku ja KGB kongide muuseumi ning tänaseks suletud K. Ristikivi muuseumi.
    Tartu linna kultuuri ja ajaloo imelise tundja vabad hetked möödusid aga lauldes Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris ning vilistlaskooris. Ja sellessegi tegevusse panustas ta enam kui 50 aastat!

    Heivi Pullerits in memoriam 10. XII 2013

  • Endel Valk-Falk

    Eesti konservaatorite “vaimne isa”, kes oma teele konserveerimise maastikul pani aluse 1967. aastal, luues Tartu Ülikooli raamatukogu restaureerimisosakonna ja juhtides seda pea kümme aastat.
    1975. aastal asus ta tööle Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisdirektorina. Endel Valk-Falgu unistus moodustada keskne konserveerimiskeskus teenindamaks kõiki Eesti muuseume, sai teoks 1986. aastal, kui loodi Vabariiklik Konserveerimiskeskus (tänane Kanut).
    Nahakunstnik, köitekonservaator ja kunstiteaduste magister, Restauraatorite Ühingu pikaaegne esimees, kelle eestvedamisel alustati brošüüri „Muuseumi varahoidja meelespea” ja bülletääni „Renovatum ANNO” väljaandmist.
    Mees, kes oma muheda oleku, teadmiste ja ettevõtlikkusega on sütitanud ja innustanud paljusid tänaseid tegijaid.

  • Aleksei Peterson

    Petu, nagu teda sõbrad ja head kolleegid ikka kutsusid, oli Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna esimese etnoloogide lennu poiss, kes terve oma elu pühendas õpitud erialale.
    Tegutsedes 34 aasta jooksul Eesti Rahva Muuseumi direktorina, käis ta lugematul arvul kordi soome-ugri rahvaid uurivatel ekspeditsioonidel, pannes kogutud esemetega hea aluse tänasele ERMi “Uurali kaja” näitusele. Tema eestvedamisel on sündinud Eesti etnoloogiliste filmide traditsioon ja ERMI aastaraamatud, ajakiri “Muuseum” ning ERMi Raadile taasrajamise idee.
    Suure habemega suurmees, kes kirjutas oma elu jooksul üle 100 teadusliku artikli!

    Aleksei Peterson in memoriam 27. juuli 2017

  • Ildike Jaagosild

    Ildike Jaagosild on pärit kultuurilembelisest perekonnast, tema isa oli kooliõpetaja, kultuuritöötaja, luuletaja ning aktiivne seltskonnategelane, vanaisa Jakob Liiv.
    Ildikese huvi muuseumide vastu sai alguse ekskursioonilt Leningradi Ermitaaži.
    1957. aastal asus ta tööle Etnograafiamuuseumisse (nüüdsesse ERMi), kus tegutses vanemteaduri, peavarahoidja ja direktori kohusetäitjana teaduse alal. Erilist huvi pakkusid talle igasuvised välitööd, mis võimaldasid palju suhelda maainimestega, kogudes nii esemeid kui suulist pärimust.
    1973. aastast alates tegutses ta 20 aastat Eesti Põllumajandusmuuseumi vanemateaduri ning peavarahoidjana ning 1995. aastast ajakirja “Muuseum” tegevtoimetajana. Ildike ise on kõnelenud, kuidas töö muuseumis haaras teda niivõrd, et ta teinekord isegi lapsed lasteaeda unustas.
    Olulise panuse on ta andnud Liivi Muuseumi loomisele ja käivitamisele.
    Ildike on jäänud muuseumide suureks sõbraks ka pensionipõlves ning osaleb paljudel muuseumide üritustel tänaseni.

  • Aleksander Krull

    Võru linna aukodanik, mees nagu orkester! 1943. aastast Võru kultuurielu aktiivne liige: näitleja, klaverimängija-repetiitor, Võru sümfoniettestraadiorkestri rajaja, maakondlike laulupidude korraldustoimkonna liige, naiskoori „Kannel“, segakoori „Tervis” ja “Kandle” seeniorkoori dirigent.
    1951. aastast asus tööle Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumisse, kus tegutses üle 50 aasta, sellest 46 aastat direktorina. Tema eestvõttel rajati uuenenud ekspositsioon, elumaja sisustati Kreutzwaldi-aegsena ning ehitati esimene muuseumi vajadusi silmas pidades projekteeritud hoone kogu Eestis. Krulli ajal sai Mõniste muuseum ja Suure Munamäe vaatetorn Kreutzwaldi muuseumi filiaaliks.
    1950. aastal käivitas ta siinmail looduskaitseliikumise ja 1953. aastal kodu-uurimusliku tegevuse.
    Krull oli läbi seina mineja, selgitaja ja veenja. Toonastes oludes olid need olulised oskused millegi saavutamiseks ja teostamiseks.
    Aleksander Krull oli hingelt muusik, ta on kirjutanud luuletusi ja loonud laulegi.

    Aleksander Krull in memoriam 1. oktoober 2010

  • Peet Sillaots

  • Hilja Sild

    Hilja Sild oli Eesti Rahva Muuseumis tegev juba 1930. aastatest. Tema panus 1940. aastatel vanavara päästjana on Eesti etnograafia jaoks väga oluline.
    1940. aastal käis ta Saaremaal vanavara pääste ekspeditsioonil, et sõjaolukorras kohalikku vanavara ei häviks.
    Sõja-aastatel oli ta üks nende seast, kes korraldasid muuseumi evakueerimist ja oli inventuuribrigaadi juht.

    Hilja Sild in memoriam 19.02.1995

  • Hilja Lätti

  • Helgi Põllo

    Ütled Hiiumaa – mõtled Helgi Põllo.
    Õppides Tartu toona Riiklikus Ülikoolis ajalugu, jagus tegusat tudengit ka ülikooli naiskoori, mägimatkakooli, ajalooringis toimetama ja väravpalli mängima, aga ka vennasrahvaste juurde välitöödele, kuid südames oli ikka kodusaar.
    Kuigi 1979 peale ülikooli lõpetamist oli võimalus jääda tööle Tartusse või minna suisa Leningradi (Peterburi), ei kaalunud miski Hiiumaad üles. Aastaid töötas Helgi Hiiumaa Koduloomuuseumi peavarahoidjana, nüüd suunab ta kodusaare muuseumielu ja muudki SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektorina. Ta enda sõnul on töö Hiiumaal lasknud tegeleda asjadega, mis talle tõeliselt meeldivad. Eks seetõttu ongi Hiiumaa ja hiidlased tema eestvedamisel mitme kandi pealt põhjalikult läbi uuritud. Kuid Helgil on ikka olnud tahtmist ka ilmas ringi liikuda ning kogutud teadmisi ja ideid jõudumööda kogu Eesti muuseumielu korraldamisel rakendada, sealhulgas ka aastaid Eesti Muuseumiühingu juhatusse kuuludes.
    Alati rõõmsameelne, tegus ja huvitavaid ideid välja pakkuv – niisugune ta on, meie Helgi Põllo.

  • Taavet Poska

  • Leila Pärtelpoeg